/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Eelmisel nädalal said Postimehes ilmunud Tiina Kangro arvamusloo ja Paides peetud foorumi tõttu rohkelt tähelepanu omastehooldajate probleemid. Tõdeti, et riik peaks hooldajaid enam toetama. Samas on uurimused välja toonud ka informeerituse probleemi.
Et pakutavatest teenustest ja toetustest infot napib, on selgunud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi üliõpilasuurimustest, mida on juhendanud professor Taimi Tulva. Tema sõnul tekib perel või siis ükskikul lähedase hooldajal väga palju küsimusi ja seda eriti siis, kui hooldamiskohustus tekib ootamatult.
Kui näiteks kõrgesse ikka jõudnud vanemate või abikaasa tervis ja toimetulek järsult halveneb, on vaja infot nii tervishoiuteenustest, hoolekandetööst, toimetulekut toetavatest teenustest ning toetamisvõimalustest. Probleemi tekkides on seda infot vaja kiiresti.
Et raskused ei seisne vaid väheses infos, vaid ka tugiteenuste nappuses ja kättesaamatuses, on siiski leidnud kinnitust ka üliõpilaste tehtud uurimustes. «Omastehooldajad, keda üliõpilased on intervjueerinud, on rõhutanud, et tugiteenused peaksid omastehooldajatele paremini kättesaadavad olema,» ütles Tulva.
Tugiteenuste olemasolu ja kättesaadavuse tagamine riigi ja omavalitsuste poolt on professori hinnangul väärikat vananemist silmas pidades äärmiselt oluline. «Kõigi eaka elukorraldust puudutavate otsuste tegemisel tuleb eakas otsustusprotsessi kaasata ja tema soovidega võimalusel arvestada, mis on turvalise ja väärika vananemise üheks aluseks. Nagu ka asjaolu, et kui pere vajab tuge eaka hooldusel, peab ta seda nii riiklike teenuste, toetuste ja kohaliku omavalitsuse võimaluste piires ka saama,» selgitas Tulva oma mõtet.
Samas nentis ta, et Eestis ei tähtsustata väärikat praegu vananemist piisavalt. «Väärika vananemise toetamine peab kindlasti meie ühiskonna üheks prioriteetidest kujunema Paraku see nii veel pole.»