Kutsar: vaktsiinivastasuse põhjused peituvad ajaloos

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulo Kutsar.
Kuulo Kutsar. Foto: Liis Treimann

Põhjus, miks paljud eestimaalased ei taha vaktsineerimisest kuuldagi ja loodavad haiguste, sh gripi ennetamisel pigem küüslaugule, peitub epidemioloog Kuulo Kutsari arvates ajaloos.

Eelmisel nädalal esitletud gripiuuringust selgus, et Eesti elanike jaoks on vaktsineerimine üks viimaseid abinõusid viiruse ennetamisel. Umbusk vaktsineerimisse on kõneks olnud varemgi. Mis võib teie arvates olla sellise suhtumise põhjuseks?

Vaktsineerimisse ei ole meie inimesed kuigi tõsiselt suhtunud ega tahagi aru saada selle kasulikkusest. See kõik pärineb minu arvates minevikust.

Nõukogude ajal oli iga vaktsiin – ja ega neid tol ajal sugugi vähe polnud – tasuta ning oli sunniviisiline vaktsineerimine. Nüüd on vaktsineerimine vabatahtlik ja kogu elanikkonnal, sealhulgas lastevanematel on vaba voli.

Nii otsustatakse olla väga liberaalne ja seda eelkõige oma pere, laste suhtes. Seda juhtub ka olukordades, kus liigne liberaalsus võib teha kahju. Näiteks katavad immuniseerimiskava alusel tasuta antavad vaktsiinid kümmet ohtlikku haigust, mis võivad kahjustada nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Kas oskate selgitada ka seda, miks usub osa eestimaalasi rohkem küüslaugu jõusse kui ravimitesse?

Sellel, et inimesed usuvad suhteliselt palju rahvalikesse ravivahenditesse, on oma pikk ajalugu.

Aastasadade jooksul ravisid meie esivanemad ennast põhiliselt ravimteedega, igasuguste muude taimedega, loomset päritolu ravimitega. Nendest retsepti alusel vaktsiinidest ja ravimitest polnud kellelgi aimugi. Meil on selleks tugevaks usuks ravimtaimedesse sügav nn pärilik eelsoodumus.

Need teadmised on kandunud ühest põlvkonnast teise – noortel pole veel võib-olla ettekujutustki, mida tähendavad erinevad ravimtaimed. Aga jõudes vanemasse ikka kogutakse just neid teadmisi palju kergemini kui infot retseptiravimite kohta, mis on justkui luku taga. Ja ärme unusta, et vaktsiinid on ka retseptiravimid.

Kas sellel usul on ka alust? Kas küüslauk aitab haiguste vastu?

Küüslauk sisaldab antibiootikumi allitsiini ja seetõttu võib mõningaid baktereid – aga ainult neid – tõesti eemale tõrjuda. Ja kui inimene on selle sisse söönud ja tema veres on see antibiootikum olemas, siis teatud bakterite vastu see kaitseb.

Aga kas sellest on ka gripi vastu kindlat abi?

Gripiviirus ainult laulab selle küüslaugu peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles