«Mind vaadatakse vahel nagu lolli, et kas mul on mõistus täiesti ära läinud - ise terve, aga sente kätte ei saa,» kirjeldab ravimatut haigust põdev Martin Tooming Õhtulehele üht olukorda, mille puhul ta on sunnitud teistelt inimestelt abi paluma.
Hulgiskleroosihaige: mind vaadatakse kui lolli
8. november 2011, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tooming ütleb, et ta pole matnud maha mõtet, et äkki sünnib ühel päeval ime ning avastatakse ravim sclerosis multiplexi raviks. «Aga vist on lihtsam elada, kui tean, et minu haigus pole ravitav,» nendib juba kümme aastat selle tõvega rinda pistnud noor mees.
Martin Toomingale (29) andis hulgiskleroos kümne aasta eest märku tuimade näpuotsadega. «Kuu aja pärast oli mul ka parem pool keha kuidagi veidraks muutunud ning paari kuuga sai selgeks, mis haigus mul on,» meenutab ta.
Martinil annab haigus märku eelkõige käte värisemise ja tasakaaluhäirete kaudu, mis teeb kirjutamise ja füüsiline töö tegemise raskeks.