Inimeste kahanenud ostujõu tõttu vähenema hakanud alkoholitarvitamine on positiivse mõjuna kaasa toonud ka ravikulude vähenemise.
Napsitamise vähenemine säästab ravikulusid
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
11. november 2011, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avaldatud aastaraamatu «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis» kokku pannud konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul peaksid raamatusse koondatud tabelid veenma ka kõige uskmatumaid inimesi.
Aastatel, mil majandussurutis kahandas inimeste ostuvõimet ja seeläbi alkoholi tarvitamist, on selgelt vähenenud ka otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse haigestumine ja seetõttu ka nende haiguste ravikulud.
Kuigi alkoholi tarvitamisega on seostatud ligikaudu 60 haigusseisundit, mainiti aastaraamatus üheksat tõbe, mis on otseselt tingitud alkoholist.
Üheksa haigust
Need haigused on fetaalne alkoholisündroom ehk kogum sünnidefekte, mis põhjustatud rasedusaegsest alkoholitarvitamisest; alkoholmüopaatia ehk alkoholist tingitud lihaste kärbumine; alkohoolne kardiopaatia ehk südamelihase kahjustus; alkoholgastriit ehk alkoholi pruukimisest tingitud mao limaskesta põletik; alkoholi põhjustatud krooniline kõhunäärmepõletik; alkoholpolüneuropaatia ehk hulginärvi kahjustus; närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon ehk taandareng; alkoholi toksiline toime ja maksa alkoholtõbi.
Selliste haiguste tõttu vajas eelmisel aastal arstide abi ligikaudu 8200 inimest. 2009. aastal ulatus abivajajate arv 9000 ja veel aasta varem 12 000 ligi. Ravikulud on haigete hulga vähenemisega samuti kahanenud: 3,3 miljonilt eurolt 2008. aastal 2,3 miljonile eurole 2010. aastal.
Aastaraamatu tellinud tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse tõi näiteks veel üsna sageli esinevate alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete ravikulud. Need on viimase kolme aastaga kahanenud 1,3 miljonilt eurolt 965 000 eurole. Lisaks on vähenenud alkoholist tingitud surmade arv.
Kõik need positiivsed märgid ei anna aga põhjust rõõmupeoks. Peaküsimus on Eesti riigijuhtidele ja terviseedendajatele see, kuidas vähendada kange alkoholi tarvitamist. Kui absoluutalkoholi näitaja poolest on Eesti nüüd samal tasemel kui Soome, siis kanget alkoholi pruugitakse meil tunduvalt rohkem.
Näiteks müüdi Eestis eelmisel aastal ühe täiskasvanud elaniku kohta 5,7 liitrit kanget alkoholi. Soomes oli sama näitaja 2,6, Rootsis 2 ja teistes Põhjamaades veelgi väiksem. «Kange alkoholi tarvitamise kogused peaksid vähenema,» märkis Jesse eile kindlalt.
Aktsiis tõuseb taas
Samm sinnapoole astutakse juba veebruaris, mil alkoholiaktsiis tõuseb taas viie protsendi võrra.
Marje Josingu hinnangul on selline aktsiisitõus igati mõistlik ja sellise paraja määra juures ei tohiks kuigi palju hoogu saada ka salaviinaturg. Et aktsiisimäära suurendamisega kaasnev alkoholi hinna tõus paneb aga uue põntsu inimeste ostujõule ja vähendab seeläbi alkoholi tarvitamist, võib aastaraamatusse koondatud tabeleid ja arvutusi uurides loota küll.
Lahja alkoholi asjus avaldas tervise arengu instituudi juht soovi, et tootjad jätkaksid eneseregulatsiooni käigus õllede-siidrite alkoholiprotsendi vähendamist ja võtaksid ka suuna väiksematele pakenditele.