Alkohol on seotud enam kui 60 tervisehädaga

Tervise Arengu Instituudi juhi Maris Jesse sõnul seostatakse alkoholi tarvitamisega enam kui 60 haigusseisundit ja sestap ei tohiks alkoholi suhtuda kui tavalisse kaupa, tegemist on tervist kahjustava ja sõltuvust tekitava kaubaga. Foto: Peeter Langovits

Kuigi rahvasuus on levinud ütlused, kus viidatakse viinale kui arstirohule, osutavad uuemad andmed sellele, et alkoholist peaks kõnelema kui haiguste põhjustajast.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Maris Jesse tõi eelmisel nädalal avaldatud alkoholi aastaraamatu esitlusel välja, et alkoholi seostatakse enam kui 60 terviseprobleemiga. Alkoholiga seostatavad haigused hõlmavad nii kasvajaid, südame-veresoonkonna haigusi, seedesüsteemi haigusi kui ka vaimse tervise probleeme.

«Meil on ka üheksa diagnoosi, kus sõna «alkohol» on juba tõve nimes sees,» märkis Jesse.

Alkoholi nii laialdane mõju on TAI selgitusel seotud sellega, et alkohol imendub joomisel kiiresti verre ja jõuab kõikidesse inimese organitesse. Napsu võttes algab alkoholi imendumine juba suust, samuti imendub see söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest.

Instituut lükkas ümber ka eksiarvamuse, mille järgi pole näiteks veini või õlle joomine nii kahjulik kui viina võtmine. Organismi kahjustab joogis sisalduv etanool ja seetõttu ei ole erinevust, millist jooki juua.

Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Samuti ei ole üldises plaanis tervisemõjude seisukohast olulist tähtsust joomisharjumustel ehk sellel, kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli.

Kõige olulisemateks alkoholi tarvitamisest tulenevateks haigusteks on nimetatud südame-veresoonkonna probleeme. Näiteks võib alkohol olla kõrge vererõhu põhjus, tekitada südame rütmihäireid või kahjustada südamelihast.

Alkoholist tingitud südamelihase kahjustus ehk alkohoolne kardiomüopaatia on üks neist üheksast diagnoosist, millele juhtis tähelepanu ka Jesse.

Oluliselt mõjutab alkohol ka maksa, ja seda seetõttu, et kogu seedekulglast pärit veri läbib enne teiste organiteni jõudmist kõigepealt maksa. See tähendab, et maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega.
Samuti toimub alkoholi lagundamine põhiliselt maksas ja selle käigus tekib mitmeid keemiliselt aktiivseid ühendeid.

Palju on räägitud alkoholi lõõgastavast toimest, kuid tegelikult on alkohol oma keemilise mõju poolest kesknärvisüsteemi depressant. Nii tarvitab osa inimesi alkoholi ärevuse peletamiseks, kuid see toimib hoopis vastupidi.

Samuti ei aita alkoholi tarvitamine kaasa uinumisele – TAI andmetel halveneb une­kvaliteet juba pärast ühe-kahe alkoholiühiku tarvitamist.

Tugevaid seoseid on uuringutes leitud veel alkoholi ja erinevate vähivormide vahel. Näiteks on tugev seos selgelt tõestatud alkoholi ja rinnavähi vahel. Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab alkoholitarvitajaid veel suukoopa-, neelu-, kõri- ja söögitoruvähi kõrgendatud riski eest.

Pruukimise riskipiirid

•    Madala riskiga alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine tasemel, millega ei kaasne olulisi tervisekahjustusi ega sotsiaalseid probleeme. Madal risk: mehed 1–40 grammi, naised 1–20 grammi absoluutset alkoholi päevas.
•    Tervist ohustav alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine kogustes, mille puhul suureneb risk kahjulike mõjude tekkeks inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele, kui jätkatakse samal viisil tarvitamist. Keskmine risk: mehed 41–60 grammi, naised 21–40 grammi absoluutset alkoholi päevas.
•    Tervist kahjustav alkoholi tarvitamine: alkoholi tarvitamine kogustes, mis kahjustab inimese vaimset või füüsilist tervist ja millega võib kaasneda ka sotsiaalsete probleemide teke. Kõrge risk: mehed 61–100 grammi, naised 41–60 grammi absoluutset alkoholi. Väga kõrge risk: 101 ja rohkem grammi, naised 61 ja rohkem grammi absoluutset alkoholi päevas.

Allikas: www.alkoinfo.ee