Ravivigu hindav komisjon võib peagi appi saada juristid ja psühholoogid

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on kooskõlastusele saadetud eelnõu kõrgem siht tervishoiuteenuste kvaliteedi tugevdamine.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on kooskõlastusele saadetud eelnõu kõrgem siht tervishoiuteenuste kvaliteedi tugevdamine. Foto: Toomas Huik.

Sotsiaalministeerium saatis ametlikule kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab ravivigasid uurival ekspertkomisjonil patsientide esitatud avaldustega tegelemisel appi võtta ka juristid ja psühholoogid.

Eelnõu järgi võiks komisjon oma töösse kaasata sotsiaalministeeriumi juriste. Selle muudatuse eesmärk oleks vähendada võimalikke hilisemaid kohtuvaidlusi. Juristide ülesandeks oleks komisjoniliikmete nõustamine töö käigus ja seda ka koosolekute ajal. Patsientidele, kes arvatava ravivea pärast komisjonile avalduse esitavad, ministeeriumi juristid õigusabi andma ei hakkaks.

Veel tekiks komisjonil võimalus kasutada töö käigus psühholoogide või siis sotsiaalvaldkonna spetsialistide abi. Nende asjatundjate ülesandeks oleks komisjoni ja avalduse esitanud patsientide suhete korraldamine ning konfliktide vältimine.

Eesti Patsientide Nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk on eelnõuga juba põgusalt ka tutvunud ning peab selle suunda igati õigeks. Ekspertkomisjon koosneb praeguse seisuga suuremalt jaolt meditsiinitaustaga inimestest, kuid üha sagedamini ilmuvad istungitele avalduse esitanud patsientide advokaadid, kes töötavad Eesti tippbüroodes. Et arutelusid võrdsematel alustel pidada, on komisjoni poolt juristide kaasamine igati asjakohane.

Psühholoogide või siis sotsiaalvaldkonna spetsialistide kaasamine on tema hinnangul samuti vajalik ja sarnast sammu võiks Kolki arvates kaaluda ka haiglad.

«Väga suur osa probleemidest saab alguse suhtlemise tasandilt,» märkis ta ning lisas, et ega inimesed hea meelega haiglasse või arsti juurde ju ei lähe ning emotsioonid mängivad taolises olukorras väga suurt rolli. «Inimene lähtub suhtlemisel mitte ratsionaalsetest, vaid emotsionaalsetest aspektidest.»

Samuti soovitakse eelnõuga anda komisjonile õigus teha märkusi ja ettepanekuid tervishoiutöötajate erialaühendustele. Praegu kehtiva seaduse järgi tohib ekspertkomisjon teha ettepanekuid terviseametile, haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajale, kuid mitte erialaühendustele. Selle muutuse siht on vähendada ravivigade kordumist.

Arvamuse avaldamiseks on eelnõu lisaks patsientide nõukojale esitatud ka arstide ja haiglate liidule ning perearstide seltsile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles