«Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi» – tõde või müüt?

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholil, sh viinal võib olla enesetunnet parandav efekt, kuid see on lühiajaline.
Alkoholil, sh viinal võib olla enesetunnet parandav efekt, kuid see on lühiajaline. Foto: SCANPIX

Ütleme napsuklaasi tõstes «Terviseks!», samuti on teada-tuntud ütlus «Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi», lisaks kutsutakse viina külmarohuks. Küsisime perearstilt ja õppejõult Ruth Kaldalt, kas alkoholil on tervistavaid omadusi või on tegemist müütidega.

Ruth Kalda:

Arvan, et selliste müütide toetajaks on vahel ka arstid ise. On tõesti võimalik leida uuringuid, mille tulemused näitavad justkui alkoholi positiivset toimet südame veresoonkonnahaiguse riski vähendamisele, konkreetselt isheemilisele insuldile ja mõnevõrra vahest ka infarkti riskile. Selle mõnetise  positiivse toime kõrval südamehaiguste suhtes aga jääb alles alkoholi riski tõstev toime kasvajatele, psüühikahäiretele, seedeelundkonnale, maksahaigustele jne.

Samas on ka veenvaid teadusuuringuid, milles on tõestatud alkoholi suur osa nii meeste kui ka naiste äkksurmade tekkes. Alkoholil on kumulatiivne toime terviseriskide suhtes, seega ka vaid väheses koguses igapäevaselt või sageli tarvitatud alkohol omab mõju. On raske isegi öelda, milline on täiesti riskivaba alkoholikogus konkreetsele isikule, sest määravaks saavad ka inimese teised terviseriskid, kaasuvad haigused, tarvitatavad ravimid, eelsoodumus näiteks depressiooni ja ärevuse tekkeks jne.

Minu praktikas on tulnud ette ka patsiente, kellel vaid üks pokaal veini võib näiteks vallandada südame rütmihäired. Ütlus, justkui saaks viinast ikka abi, on tulnud sellest, et alkohol, mõjudes kesknärvisüsteemile, täpsemalt öeldes stimuleerides ajus olevat mõnukeskust, tekitab heaolutunde. Lühikeseks ajaks võib tõesti tunduda, et kõik mured, kaasa arvatud tervisemured, on kadunud. See toime kahjuks on lühiajaline ja tegelikke probleeme ei leevenda. Pigem võib isik, soovides sarnase hea tunde kordumist, jääda alkoholi mõnukeskust stimuleerivast toimest sõltuvusse, vajades edaspidi aga üha suuremaid koguseid heaolutunde saavutamiseks.

Samamoodi on lühiaegne ka alkoholi külmatunnet äravõttev efekt, laiendades kohe pärast alkoholi tarvitamist veresooni ja tekitades sellega sooja tunde. Toime möödub aga mõne aja pärast ja pigem võib tekkida vastupidine seisund, kus laienenud veresoonte kaudu antakse ära hoopis suurem kogus sooja ja keha pigem jahtub hiljem kiiremini maha.

Igal juhul ei ole alkohol mitte immuunsüsteemi stimuleeriv, vaid nõrgestav ja seega tõuseb ka vastuvõtlikkus viirushaiguste suhtes. Ühtekokku on neid haigusi, millega alkohol on otse või kaudselt seotud, ligi 60 ja seega mõnetine positiivne toime ületatakse suurelt kahjusid tekitava toimega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles