Teadlane: armastus on vaid keemia
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
8. jaanuar 2009, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljude arvates on armastus üks nendest asjadest, mida pole teaduse abil võimalik seletada. Neuroteaduste professori Larry Youngi sõnul on tunnete taga vaid keemia.
Teadlased on leidnud, et loomariigis mängib ema ja poja vahelise sideme moodustumisel olulist rolli keemiline ühend nimega oksütotsiin, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Youngi arvates on see samamoodi ka inimestel. «Me tunneme oma emotsioone nii rikkalikena, et ei suuda lihtsalt uskuda, et need tekivad rea keemiliste reaktsioonide tulemusena,» ütles ta.
Romantised tunded on ainult keemia?
Kui see kehtib emaarmastuse kohta, kas sama võib siis kehtida ka romantilise armastuse kohta? Youngi arvates on see väga tõenäoline. Teadlased on näidanud, et oksütotsiin osaleb isase ja emase preeria-uruhiire vahelise sideme kujunemisel. Ka inimeste seas tehtud uuringutes on leitud, et oksütotsiin suurendab vastastikust usaldust.
«Usun, et hakkame alles sellest mõistatusest aru saama,» ütles Young. «Ajus on sadu signaalmolekule, mis töötavad erinevates ajuosades. Tulevikus mõistame ilmselt palju paremini, kuidas need kemikaalid omavahel suhtlevad ning erinevates ajuosades töötades keerukatele emotsioonidele aluse panevad.»
Teised väidavad aga, et ka kasvatusel ja psühholoogial on tunnetes oluline roll. Oxfordi ülikooli professor Nick Bostrom rõhutas: «Ei tohiks arvata, et see lähenemisviis võimaldab armastust täielikult mõista. Oluline on arvesse võtta ka evolutsioonilisi, psühholoogilisi, sotsioloogilisi ja humanistlike vaatenurki.»
Ka Young nõustub, et kasvatus on väga oluline. «Kasvatus mõjub aga samuti neurokeemia kaudu,» lisas ta.
«On teada, et varases nooruses kuritarvitamist või hülgamist kogenud naiste aju toodab vähem oksütotsiini. Seetõttu nõustun täiesti, et kogemused mõjutavad meie võimet suhteid moodustada, kuid see mõju tuleb esile muutuste kaudu neurokeemias ja geeniekspressioonis.»
Armurohud tulevikus
Kui armastus on vaid üks väga keeruline keemiline reaktsioon, kas seda on siis võimalik manipuleerida?
«Oksütotsiin suurendab soovi vaadata inimesele silma ning tema tundeid mõista,» ütles Young. «Nii võib see ka mõjutada suhete moodustamise võimet, seega on väga võimalik, et tulevikus kasutatakse sellesarnast ainet näiteks lagunevate abielude päästmiseks.»
Juba praegu on müügil oksütotsiini sisaldavaid parfüüme, kuid Youngi hinnangul sisaldavad nad seda ainet liiga vähe, et armurohuna toimida. «Arvan aga, et tulevikus on võimalik välja töötada ravimeid, mis armastusega seotud ajuosasid mõjutavad.»
Ka Bostrom usub, et tulevikus on inimeste tundeid üha enam võimalik neuroloogiliste vahendite abil mõjutada. «Arukalt kasutades võiksid sellised ravimid inimeste kogemusi rikastada ja üleliigseid kannatusi vältida,» arvas Bostrom. «Selliste ravimite kasutamise eetilisust tuleks aga enne põhjalikult uurida.»