Tervisekaitseinspektsiooni andmetel andsid arstid 2008. aastal Eestis abi 2485 loomade käest hammustada saanud inimesele.
Loomad hammustasid mullu Eestis inimesi 2485 korral
11. jaanuar 2009, 23:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes aasta varasema ajaga said inimesed loomade käest veidi vähem pureda, 2007. aastal registreeris tervisekaitseinspektsioon 2588 loomahammustust.
Rohkem purevad loomad inimesi suvekuudel ja vähem külmal ajal. Mullu oli kõige loomahammustusterohkem kuu juuli, kui looma käest sai hammustada 348 inimest. Kõige vähem oli selliseid juhtumeid veebruaris, kui arstid andsid abi 120 pureda saanud inimesele.
Suurim loomahammustustega kaasnev oht on marutõbi. Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirusnakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja lõpeb surmaga, ravi tulemusi ei anna. Kui marutaudis loom on inimest hammustanud, saab inimese haigestumist vältida ainult kaitsesüstimisega.
Marutõve peiteaeg on keskmiselt 70-90 päeva, isegi kuni aasta. Lühim kindlaks tehtud marutõve nakkuse peiteaeg on neli ööpäeva, pikim 19 aastat. Marutõbe nimetatakse ka hüdrofoobiaks ehk veekartuseks, kuna vähemalt pooltel haigetest esineb neelamisel, isegi ainult vett nähes tugevaid neeluspasme.
Mullu tuvastati Eestis kolm marutaudis looma, üks jaanuaris, üks veebruaris ja üks märtsis.
Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50 000-100 000 inimest. Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt, viimane 1986. aastast Järvamaalt, kui suri kümneaastane tüdruk.
2003. aasta augusti alguses suri Lätis pärast 10aastast vaheaega marutõppe koera käest pureda saanud mees, 2004. aasta märtsis suri Leedus kuueaastane poiss.
Enamasti on inimene nakkuse saanud koerahammustuse kaudu.