Tartu Ülikooli kliinikumi arstide äravool on viinud olukorrani, kus napib kogenud arste, kes noori juhendaks. Postimees küsis sotsiaalminister Hanno Pevkurilt, mida võtab riik ette arstide Eestis hoidmiseks.
Küsimus ministrile: mida võtab riik ette arstide Eestis hoidmiseks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt niinimetatud masu-koefitsiendi kaotamine tervishoiuteenuste hindadelt – kriisi alguses olime sunnitud hindasid kärpima, mis tähendas ka palkade vähenemist tervishoiusektoris. Uue aasta jaanuarist on hinnakärbe kaotatud. Kokku on tervishoius ligi kaheksa protsenti rohkem raha.
Teiseks, kuni 15 000 euro suurune lähtetoetus neile noortele arstidele, kes asuvad pärast residentuuri lõpetamist tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse.
Kolmandaks, tänavu muutuvad perearstiabi rahastamise põhimõtted – nimistud, kus on rohkem vanemaid inimesi ja lapsi, hakkavad saama senisest rohkem raha. Muutub ka baasrahastamine ja kaugusetasu piirhind – mida kaugemal asub perearst maakonnakeskusest, seda rohkem raha ta saab. Samuti suurendatakse perearstide uuringufondi mahtu.
Neljandaks käivitub tänavu perearstide ja pereõdede asendussüsteemi pilootprojekt. Selle eesmärgiks on töötada välja toimiv süsteem, et toetada perearste ja pereõdesid asendajate leidmisel puhkuste perioodiks, kui see ei õnnestu oma jõududega.
Samuti suurendab riik koolitustellimust ja nii kasvab residentuuri vastuvõetavate inimeste hulk.
Lisaks on juba toetatud või toetatakse lähiaastail Euroopa Liidu struktuurifondidest haiglate ehitamist või renoveerimist rohkem kui 150 miljoni euroga. Oleme juba ette valmistanud taotlused järgmiseks 2014–2020 struktuuriperioodiks, kus investeeringute maht on planeeritud vähemalt samas mahus.