Allikvee: arste on praegustes tingimustes raske motiveerida

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ralf Allikvee.
Ralf Allikvee. Foto: Toomas Huik

Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee ütles TÜ Kliinikumi juhtumit kommenteerides, et sarnane olukord valitseb kõigis suurtes haiglates ja arste on väga raske millegagi kinni hoida.


Kas probleemid on kõikjal ühesugused või on olukord erinevates haiglates erinev?

«Eks erinevusi on ikka. Õnneks meie haiglas veel nii teravaid probleeme, kui on Kliinikumis, ei ole. Oleme suutnud oma inimesi säilitada, ehkki aasta 2011 läheb küll ajalukku sellega, et mõned arstid on lahkunud. Üliraskes olukorras meil praegu veel ükski eriala siiski ei ole. Aga kerge pole kellelgi ja töökoormus on väga suur.

Kas meedikud lahkuvad ikka suure raha pärast või on ka teisi põhjusi?

Esiteks sotsiaalse suhtumise pärast. Nii kerge on kõiges arste süüdistada. Selline suhtumine hakkas levima mõne aasta eest ja tänaseks on jõudnud sellesse staadiumi, et paljud tohtrid küsivad: «Milleks?». Neid ähvardab ära kustumine ja otsitakse kohta, kus saaks rahulikumalt oma asja teha ja ei peaks nii palju riskima. Paljud ei teadvusta, et täna saavad Eesti inimesed siin tegelikult tipptasemel arstiabi.

Kuhu siis põhiliselt minnakse? Kas ka ravimifirmad ja -esindused veel haiglatest personali ära tõmbavad?

Need ajad on vist õnneks läbi, sealt tahetakse juba tagasi tulla. Ravimifirmad on ka nüüd juba raskustes ning pudrumäed ja kullajõed seal enam ei voola. Aga põhiliselt minnakse ikka üle lahe Soome ja mujale. Eesti arstid on ennast Euroopas hästi tõestanud ja nad räägivad sealsete kolleegidega sama meditsiinikeelt.

Kas olete sunnitud analoogiliselt Kliinikumiga vahel valvearstide kohti nooremarstidega täitma?

Residendid on meil juba ammu valves, aga nad ei valva iseseisvalt vaid koos vanema kolleegiga, kes vastutab. Esimese haiglana Eestis pakume nüüd ka kokkuleppel Tartu Ülikooliga nooremarstidele tööd 6 euro eest tunnis. Sest me tahame vana haiglana ellu jääda.

Ministeerium nagu ei näeks arstide lahkumise probleemi, sest nende käsutuses olevad arvud näitavad muud.

Kui oleks tahtmine, saaks nädala ajaga selgeks teha, palju meil reaalselt Eestis arste tööl on ja mitme koha peal üks arst töötab. Näen põhiprobleemi selles, et haiglatelt võeti ära võimalus rakendada inimesi tööle kohakaaslusega, makstes neile kinni töö, mis võrdus tavatariifiga. Aga nüüd nõutakse lisatundide eest maksmist koefitsiendiga 1,5 ja seda haiglad ei saa majanduslikel põhjustel teha. Sellega võeti võimalus töötada samas asutuses rohkem kui ühe kohaga, pidades seda nõukogude igandiks. Pole ka normaalne, et tipparst läheb kusagile väikesesse haiglasse lisa teenima.

Minister lohutab sellega, et haigekassa hinnakirjas taastati koefitsient 1,0 ja seega peaks palka justkui juurde saama.

See on ju arvestatud 2007. aasta kulude baasil, aga vahepeal on ümberringi kõik kallinenud.

Mida tuleks praegu kiiresti teha, et kriisi süvenemist vältida? Kas olete ka ise lahkumisele mõelnud.

Tuleb leida vahendid, et meedikud siia jääks. Mina isiklikult olen Eesti maatõugu ja ei lähe kusagile, aga oma lapsi, kes on samuti arstid ja esialgu veel Eestis, ma küll praegu veenma ei hakka, et nad siia jääksid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles