Uudne ravi tõotab vähile tugevat vastulööki

Illustratsioon: Graafik Alari Paluots

Taas kord on inimkonnal tekkimas lootus, et vähk kui haigus võib viimaks ometi osutuda võidetavaks. Kui palju on selleks lootuseks alust?

Keda meist poleks vaktsineeritud, olgu tuberkuloosi või hepatiidi, teetanuse või leetrite vastu. Tõenäoliselt on peagi valmimas veel üks vaktsiin, ja see, uskuge või mitte, on vähivaktsiin.

Siiski ei maksa arvata, et saate imikuna ühe süsti ja oletegi eluks ajaks vähkkasvaja hirmust prii. Nii lihtsalt need asjad paraku ei käi. Küll aga on esimesed katsed, mis süstitavate arendamisjärgus vähivaktsiinidega seni tehtud, andnud näiteks võidukaid tulemusi isegi neljanda staadiumi rinnavähi vastu.

Põhimõtteliselt toimivad vähivaktsiinid samamoodi nagu need, mida enamik meist lapsepõlves saanud: need turgutavad organismi immuunsüsteemi ise vähkkasvaja vastu võitlusse astuma.
Arter uuris Eesti asjatundjatelt järgmist.

1. Kui lootustandev tundub vähivaktsiin võrreldes teiste paljulubavaks peetud vähiravimoodustega, mis ometi ei ole suurt läbimurret toonud?
2. Mille põhjal võib seni oletada, kas vähivaktsiin annab tulemusi või ei anna?
3. Millal võib loota, et vähivaktsiini saab hakata kasutama ka Eestis?

Vahur Valvere, Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogia-
kliiniku juhataja

1. Kogu maailmas on vähiprobleemi lahendamise nimel tohutult palju tööd tehtud ja selleks on kulunud ka märkimisväärselt palju raha. Tulemus on praegu selline, et oleme küll väga paljude nii nn soliidtuumorite kui ka vere- ja lümfisüsteemi pahaloomuliste kasvajatega patsientide eluiga aastakümnete pikkuse töö tulemusena oluliselt pikendanud ja ka paljudesse vähipaikmetesse suremust langetanud, kuid vähiprobleem kui selline on siiski lahendamata.

Samal ajal oleme viimase 40 aastaga saanud tohutult palju uut ja huvitavat teada vähi bioloogilise olemuse kohta. Mõistame oluliselt paremini erinevate geenide, nende kodeeritud valkude ja organismi ainevahetuse omavahelisi seoseid vähi tekke ja arengu protsessis.

Eelnevat arvestades suhtuvad kogenud onkoloogid uutele ravimeetoditele hinnangu andmisse väga ettevaatlikult. Sama puudutab vähi immuunravi alla liigitatavat vaktsiinteraapiat. Aga iga uus teaduspõhine meetod vähi kompleksravis aitab kindlasti onkolooge ja hematolooge vähi vastu tõhusamalt võidelda.

2. Vähi vaktsiinteraapia tugevaks küljeks on vaieldamatult ravi suhteliselt hea talutavus võrreldes näiteks kaunis palju eri kõrvaltoimeid põhjustava keemiaraviga. Tõenäoliselt ei saa kunagi olema ühte universaalset tõhusat vaktsiini erinevate vähipaikmetega patsientidele. Juba praegu on selge, et kõik vaktsiinid ei sobi isegi ühe vähipaikme piirides kõigile vähipatsientidele, sest kasvajate seas eristatakse molekulide poolest mitmeid alatüüpe, mis nõuavad erinevat kliinilist lähenemist.

3. Rääkides väljakujunenud vähihaiguse või pahaloomulise vere- ja lümfisüsteemi kasvajate raviotstarbelistest nn uut tüüpi vaktsiinidest, siis Eestis on mitmete vähipaikmete puhul suurte rahvusvaheliste ravimiuuringute raames mitmed vaktsiinid kliinilistes II/III faasi uuringutes või need uuringud kohe algamas.

Kui kliinilised uuringud osutuvad edukaks, jõuavad nii mitmedki vaktsiinid kindlasti Euroopa Liidus registratsioonini ja muutuvad teoreetiliselt kättesaadavaks ka Eestis. Kas need vaktsiinid saavad olema ka tegelikult Eesti patsiendile tasuta kättesaadavad, sõltub juba erialaseltside ja eeskätt haigekassa otsustest.

Hele Everaus, Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja
1. Nn vähi immuunteraapial on pikk ajalugu. Nüüd oleme tänu bioloogia arengule saanud olulist informatsiooni nii inimese kaitsesüsteemide tegevusest, nende mõjutamisest kui ka kasvajate olemusest. Immuunsüsteemi roll vähi tekkes on oluliselt keerulisem ja komplekssem, kui seda arvati. Et edu saavutada, on vaja mõjutada kolme mehhanismi.

Esiteks, kasvajaraku pinnal olevate nn kasvajamarkerite ehk antigeenide paremat äratundmist organismi poolt. Teiseks, tugevdada organismi kasvajat ründavate rakkude toimeid. Kolmandaks, teha kahjutuks kasvajarakkude toodetavad kaitsemehhanisme mahasuruvad ained ehk immuuninhibiitorid. Parim vaktsiin ühendab eneses eeldatavasti kõik kolm toimesuunda.

Sellised vaktsiinid on kliinilistes uuringutes. Samas ei saa vähemalt praegu veel kõrvale jätta seni kasutatud ravimeetodeid – keemia- ja kiiritusravi, kasvaja kirurgilist eemaldamist. On alust arvata, et just erinevate ravimeetodite kombineerimine – kemoteraapia + vaktsiin, kiiritusravi + vaktsiin, kirurgia + vaktsiin – saab edu aluseks.

2. Esmalt peab märkima vähivaktsiinide mitmekesisust. Maailmas on vähivaktsiinidega käimas üle 540 kliinilise uuringu. Mõned vaktsiinid on kasutatavad eri inimestel. Enamasti aga tähendab vähivaktsiin personaalset, individuaalse kasvaja vastu valmistatud preparaati. Vaktsiin valmistatakse konkreetse haige kasvaja DNA analüüsist lähtuvalt.

Mõistagi ajab see vaktsiinide hinna kõrgeks – näiteks eesnäärmevähi raviks kasutusele tulnud vaktsiini maksumus kolmeks ravikorraks on üle 100 000 dollari. Praegu on põhjust väita, et just vaktsiini personaalsuses peitub edu pant. See aga tähendab, et ees on veel suur töö selgitamaks iga haige nn biomarkereid – nii organismi kaitsemehhanisme iseloomustavaid kui ka kasvajarakkude omadusi selgitavaid –, et valida õige vaktsiin.

3. Kindlasti on tulevikus ka Eestis vähivaktsiinil oma koht vähiravis. Eesti patsiendid peaksid ikka saama samaväärset ravi, mis mujalgi maailmas on parimaks arvatud. Omaette küsimus on vaktsiini individuaalsuses, mis tähendab konkreetse haige kasvajarakkude kasutamist vaktsiini saamiseks. Sisuliselt on tegemist rakuteraapia ühe liigiga. Eestis on olemas kõik eeldused, et vastavaid personaalseid vaktsiine tulevikus valmistada.

Ain Kaare, Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku
arst-õppejõud
1. Toon vaid kaks näidet, kus viimase kümmekonna aasta jooksul on nn sihitud ravimite kasutuselevõtuga saavutatud hematoloogiliste kasvajate ravis siiski oluline murrang. Esimene on bioloogilise ravi kasutuselevõtt B-rakuliste lümfoomide ravis, kus spetsiifilise antikeha lisamine keemiaravile tõstis haigete kümne aasta elulemuse määra 28 protsendilt 44-le. Samuti on saavutatud oluline murrang kroonilise müeloidse leukeemia ravis, kus märklaudravi kasutuselevõtt on tõstnud patsientide kuue aasta elulemuse 88 protsendini.

2. Kuna vaktsiinide toime põhimõte on kasutada organismi enda immuunsüsteemi vähirakkude hävitamiseks, on väga oluliseks kasvajamassi suurus. Mida rohkem on vähirakke, seda raskem on neid hävitada üksnes organismi immuunsüsteemi kasutades. Kindlasti peab silmas pidama, et kasvajarakud on ajas muutuvad ehk neil võivad välja kujuneda mehhanismid, mis teevad nad immuunsüsteemile kättesaamatuks. Vaktsiinravi tugevateks külgedeks võib pidada kõrvaltoimete teistsugust profiili kui keemia- või kiiritusravi puhul.

3. Juba praegu on Eestis kättesaadavad kaks papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis liigituvad küll vähki ärahoidvate vaktsiinide hulka, kuid siiski peetakse neid laiemas mõttes vähi­vaktsiinideks. Otseselt ravivatest vaktsiinidest on USAs müügiluba ühel eesnäärmevähi vaktsiinil, Euroopas pole minu teada ühelgi otseselt ravitoimega vaktsiinil müügiluba. Eestis sõltub ravimi kättesaadavus lisaks müügiloa olemasolule veel mitmest tegurist, eelkõige sellest, kas tervishoidu rahastavad asutused peavad seda ravimit kuluefektiivseks või mitte.

Sulev Kõks, Tartu Ülikooli füsioloogia instituudi
füsioloogilise genoomika professor
1. Vähivaktsiin on siiski vaid üks paljudest ravimeetoditest. Kuigi tegemist on uue lähenemisega vähi ravimises, saab sellest peamiselt olemasolevaid ravimeid täiendav meetod. Aga see ei vähenda vähivaktsiini olulisust.

Vähiravi on kompleksne ning iga uue meetodi lisandumine loob paremaid võimalusi. Lootus, et vähk kui haigus ära kaoks, on kindlasti liiga optimistlik. Vähk on ju paljude erinevate haiguste koondtermin ning erinevad vähid on oma raviväljavaadetelt väga erinevad. Nii nagu inimesed on individuaalsed, on ka nende haigused ja ravivajadused individuaalsed. Seega võib iga uue raviviisi lisandumine olla konkreetsele inimesele läbimurdeks – varem ravimatule haigusele leidub nüüd ravim.

2. Vähivaktsiini kõige tugevam külg on see, et see pakub lisavõimalusi nende vähivormide vastu, mis varem olid kas ravimatud või mille ravi ei olnud nii hea kui sooviti. Olen vähivaktsiini arendamise ja väljavaadete suhtes optimistlik ning arvan, et selle positiivsed küljed kaaluvad võimalikud negatiivsed üles. Nõrgaks küljeks võib pidada asjaolu, et mitte kõiki vähke ei saa vähivaktsiiniga ravida.

3. Seni on tegemist eksperimentaalse ravimeetodiga, mida kasutatakse vaid USAs ja väga kindlates uurimisinstituutides. Eestisse jõudmise prognoos on suhteliselt hea: kui see meetod on kättesaadav mujal Euroopas, peaks see olema kättesaadav ka Eestis.

Selleks et arendusjärgus eksperimentaalsed raviviisid jõuaksid Eestisse varem, on vaja mitut eeldust. Me vajame nii infrastruktuuri kui ka tugitegevusi, mis aitaksid toimuvaid arendustöid kiiremini juurutada. Tartusse rajatav riiklik siirdemeditsiinikeskus on üks oluline komponent, mis peaks sellised raviviisid ka meie inimestele varem kättesaadavaks tegema.