Uuring: emakakaelavähi peamist riskifaktorit teatakse vähe

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tütarlaste vaktsineerimine emakakaelavähki põhjustava papilloomiviiruse ehk HPV vastu on muutumas üha olulisemaks kõikjal maailmas.
Tütarlaste vaktsineerimine emakakaelavähki põhjustava papilloomiviiruse ehk HPV vastu on muutumas üha olulisemaks kõikjal maailmas. Foto: Mihkel Maripuu

MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu suvel korraldatud küsitlusest selgus, et emakakaelavähi peamist riskifaktorit teatakse vähe: vaid 32 protsenti naistest vastas õigesti, et selleks on inimese papilloomiviirus (HPV).


40 protsenti küsitletutest nimetas peamise riskifaktorina hoopis emakakaela haavandit, 12 protsenti pidas riskifaktoriks sugulisel teel levivaid haigusi nagu klamüdioos ja genitaalherpes, 8 protsenti pärilikkust ja 8 protsenti mittekorras PAP-testi.

Kõrvutades neid tulemusi aasta varem läbi viidud küsitlusega, on näha, et teadlikkus on siiski suurenenud: siis peeti emakakaelavähi peamiseks riskifaktoriks emakakaelahaavandit ja pärilikkust.

Papilloomiviiruse levikuteid teadis aasta tagasi hästi 72 protsenti vastanutest. 2008. aastal jäi vastav osakaal pea samaks: 69 protsenti naistest oli HPV levikuteedest teadlik ning 31 ei teadnud täpset vastust.

Lisaks selgus küsitlusest, et 60 protsenti naistest käib regulaarselt günekoloogi juures ka siis, kui neil ei esine probleeme. Kui 2007. aastal vastas 61 protsenti naistest, et nad ei tea täpselt, kas ja mis proove neilt läbivaatuse käigus võeti, siis 2008. aastal selgus täpsustatud küsimuste abil, et 41 protsenti naistest teadis, et neile on tehtud PAP- ja või HPV-testi.

57 protsenti naistest teadis, et PAP-test hindab emakakaela rakulisi muutusi, 39 protsenti ei teadnud testi eesmärki ning 3 protsenti arvas, et test hindab suguhaiguste esinemist.

Nendest, kellele oli PAP-testi tehtud, ei olnud 50 protsendil enda sõnul kõrvalekaldeid esinenud. 39 protsenti ei teadnud, kas neil esines normist kõrvalekaldeid või mitte. 6 protsenti teadis, et neil on esinenud kõrvalekaldeid.

Et emakakaelavähi vastu on end võimalik vaktsineerida, ei teadnud koguni 38 protsenti vastanutest.

Küsitluse viisid läbi Pille Minev, Heti Tulve, Reet Roos, Tiina Ristimets, Maret Soom, Herdis Ojasu ja Gerly Kedelauk, kes missioonitundest on loonud MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu. Küsitlus viidi läbi «Laulge kaasa» salvestustel üle Eesti, kus kõikidele soovijatele jagati ka trükitud materjale HPV ja emakakaelavähi kohta. Huvi antud teema vastu oli MTÜ teatel tähelepänuväärselt suur.

MTÜ üks põhieesmärkidest on teadvustada Eesti naistele vajadust käia regulaarselt naistearsti vastuvõtul. Tähelepanu tahetakse juhtida ka sellele, et lisaks teistele suguhaigustele võib kaitsmata vahekorrast juhupartneriga saada ka kõrge vähiriskiga viiruse.

Emakakelavähi üks ennetamise võimalusi on teha HPV vastane vakstiin pereaarstikeskustes ja naistekliinkutes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles