Veretõvele võib viidata ka sage palavikuga haiguste põdemine

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Eesti Hematoloogide Seltsi esinaine ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus rääkis Tarbija24.ee'le, et võimalikust verehaigusest annavad lisaks süvenevale väsimusele märku ka sage palavikuga haiguste põdemine ja viiruslööbed, iseeneslikult tekkinud sinikad, verejooksud, suurenenud lümfisõlmed.


Nädal tagasi käivitunud teavituskampaania «Väsimus murrab?» kutsub süveneva väsimustunde üle kurtvaid inimesi tervisekontrolli ning paneb kõigile südamele, et kui väsimuse vastu enam miski ei aita ja sellele ei leidu loogilist seletust, võib tegemist olla mõne verehaiguse tunnusega.

Kuigi kampaania sihtrühmaks on eelkõige üle 45-aastased, tõdes Hele Everaus Tarbija24.ee'ga vesteldes, et verehaigustest ei jää puutumata ka noored. Suhteliselt palju esineb Eesti noorte seas tema sõnul organismi hapnikuga varustavate punaste vereliblede vähesust.

«Punavererakkude vähesust on ka noortel, Eestis sugugi mitte vähe. Esiteks on söömisharjumused väga erinevad, mõned peavad väga tõsiseid dieete - liha ei söö näiteks,» rääkis professor Everaus. Lihast loobumine võib aga kergelt viia aneemia ehk kehvveresuse tekkeni.

Samas võib aneemia tekke taga Hele Everausi sõnul olla väga erinevaid haigusi. Veremuutused ei tähenda aga alati verehaigust, vaid võivad viidata mõnele muule haigusele, mis vereloomet on mõjutanud.

Ohumärgiks sage haigestumine

Kui kampaania «Väsimus murrab?» rõhub verehaiguste sümptomitest eelkõige väsimusele, siis spetsiifilisemaid tunnuseid on tegelikult palju. Professor Everausi sõnul võiks oma tervise pärast tõsisemalt muret tunda ka siis, kui erinevaid palavikuga haigusi põetakse liiga tihti: näiteks kui on sageli kurk haige või tekivad viiruslööbed. Näiteks herpes - eriti, kui ta tekib ebatüüpilistesse kohtadesse.

«See näitab, et organismi kaitsemehhanismid on häiritud ja selle põhjuseks võib olla just nimelt valgete vereliblede puudus või siis nende asendumine hoopistükkis valede rakkudega,» selgitas Hele Everaus. See võib aga tähendada leukeemiat - vere ja luuüdi vähki ehk rahvakeeli verevähki.

«Nii et igasuguse põletikuvastase kaitse puudumine vajab kindlasti ka olulist uurimist,» märkis ta. Kui muidu on kõik korras olnud, aga järsku ühel aastal järgneb näiteks bronhiidile varsti uus palavikuga haigus või seeninfektsioonile omane lööve suus vms, peaks see tegema murelikuks.

Nii võib seeninfektsioon valgete vereliblede ehk leukotsüütide puudusel põhjustada ka igemepõletiku, kuna leukotsüüdid ei saa oma tööga hakkama ja limaskestad saavad kahjustatud. Samal põhjusel võivad Hele Everausi sõnul tekkida häired kogu seedetrakti limaskestades, mis võib esile kutsuda valusid söögitorus, mao- ja kõhuvalusid.

Hele Everausi sõnul tegeldakse tõsiselt erinevate arstide, kaasa arvatud hambaarstide täiendusharidusega, et nad oskaks erinevate probleemide taga ka võimalikke verehaigusi kahtlustada ja teaks patsienti õigesse kontrolli suunata.

Iseeneslikult tekkinud sinikad

Ühe võimaliku luuüdihaiguse sümptomina nimetas professor Everaus ka iseeneslikult nahale tekkinud siniseid plekke või väikest peentäpilist löövet, mis võib olla tingitud sellest, et veresoonte seinte läbilaskvus tõuseb.

See võib tähendada vere hüübimist soodustavate rakkude ehk trombotsüütide puudust, millega võib kaasneda ka nina veritsemine, igemete veritsemine, naistel ka tavalisest vererohkemad menstruatsioonid või raskematel juhtudel tõsisemad verejooksud.

Lümfoomi ehk lümfisüsteemi vähi kõige levinumaks tunnuseks on suurenenud lümfisõlmed. Hele Everausi sõnul võivad lümfisõlmed suureneda näiteks palavikuga haiguse ajal, kuid kui haiguse järel lümfisõlmede suurenemine ei möödu ja jääb püsima, uuritakse verd erinevate viiruste suhtes. Lümfisõlmede suurenemist võib näiteks põhjustada ka HI-viirus.

Kui aga vereanalüüs seletust ei anna, tuleb Hele Everausi sõnul üks lümfisõlm kirurgilisel teel eemaldada ja uurida selle rakke: kas on normaalsed rakud või on tekkinud näiteks juba lümfoom.

Lastel on Hele Everausi sõnul lümfisõlmed väga sageli suurenenud, aga enamasti on see mõne põletikulise haigusega kaasnev nähtus.

«On olnud ka inimesi, kes tunnevad, et kõht hakkab suuremaks minema - lümfisõlmed võivad olla ka kõhus suurenenud. Või siis võib olla maks või põrn suurenenud, mis on mõnedele verehaigustele iseloomulik,» rääkis professor Everaus.

Verehaigusele võivad viidata ka seletamatud luuvalud - näiteks roietes või seljas. Hele Everausi sõnul võib ekslikult radikuliidiks peetavate lülisamba- ja ristluuvalude taga olla hoopis tõsine vereloomehaigus, mis põhjustab luudes muutusi. Haigus muudab luud hapraks ja võivad tekkida ka ilma põhjuseta luumurrud.

Patsient peab ka ise aktiivsust üles näitama 

Käimasolev verehaiguste teavituskampaania on korraldatud koos perearstidega, kuid nii mõneltki lugejalt on tulnud vastukaja, et perearstidelt ei saa kuigi palju abi loota.

Hele Everausi sõnul võivad paljud negatiivsete kogemuste näited pärineda vanast ajast, kuid kampaania eemärgiks on tema sõnul muuseas ka selle probleemi vähendamine ehk siis perearstide teavitamine ja survestamine.

Vereanalüüsi tegemisest ei tohiks tema sõnul keelduda ükski perearst ja patsiendil on kahtluse korral alati õigus seda küsida. Ka inimesed ise peaksid professor Everausi sõnul olema aktiivsemad ja mure korral vereproovi või eriarsti saatekirja julgemalt küsima. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles