Üle poole dementsete ehk nõdrameelsete inimeste lähedastest tunnistas uuringu käigus, et on oma hoolealuseid halvasti kohelnud.
Dementsete lähedased tunnistavad hoolealuste väärkohtlemist
23. jaanuar 2009, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni ülikoolikolledži (UCL) uuring paljastas, et kolmandik inimestest on oma dementseid lähedasi lausa tõsiselt väärkohelnud, kirjutab
.
Tavaliseks osutus sõimamine ja ähvardamine, kuid kolm inimest 220 küsitletust tunnistas ka füüsilist vägivalda.
Alzheimeri ühing nimetas uuringu käigus ilmsikstulnut šokeerivaks, kuid märkis, et paljud dementsete eest hoolitsejad on suure pinge all.
UCL teadlased intervjueerisid dementsuse all kannatavate inimeste eest nende enda kodus hoolt kandvaid lähedasi. Uuringusse kaasatud patsiendid olid oma seisundi tõttu võetud ka haiglas jälgimise alla.
Kõikidest intervjueeritutest tunnistas 115 inimest, et on oma hoolealust vähemalt mingil määral väärkohelnud, 74 inimest tunnistas tõsisemat väärkohtlemist.
Enam kui neljandik tunnistas, et on oma sugulase peale karjunud, samas kui veidi alla ühe inimese viiest ütles, et on kasutanud hoolealusega suheldes karmi hääletooni või on vandunud.
Muuseas tunnistati ka hooldekodusse saatmisega või nende eest hoolitsemise lõpetamisega ähvardamist. Väiksem arv inimesi tunnistas ka löömist, raputamist jms.
Uuringu autorite sõnul kipuvad spetsialistid dementsete inimeste sugulastega rääkides seda teemat vältima. Alzheimeri ühingu hinnangul peaks aga dementsete väärkohtlemist käsitlema sarnaselt laste väärkohtlemisega.
«Dementsed inimesed on ühiskonnas kõige haavatavamad ja on šokeeriv, et uuringu järgi satuvad nad oma enda kodus halva kohtlemise ohvriks,» ütles ühingu esindaja.
«Me peame küsima, miks see juhtub - enamik hooldajaid teeb suurepärast tööd väga keerulistes tingimustes, kuid ilma abi ja toeta on nad tohutu pinge all,» märkis ta. Tema sõnul võiks dementsete väärkohtlemisele aidata piiri panna hooldajatele puhkuse ja psühholoogilise abi, samuti ka rahalise kindlustunde pakkumine.
Suurbitannia valitsus arutab parajasti dementsete kaitsmist, kuid uuringu autorite sõnul on valitsus keskendunud tasustatud hooldajatele, mitte pereliikmetele.