Insuldi puhul on äärmiselt tähtis kiiresti abi saada

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insult ehk ajurabandus.
Insult ehk ajurabandus. Foto: graafika: Alari Paluots

 Insuldi puhul tunneb inimene kõige sagedamini ühes kehapooles  käe ja jala jõuetust või tuimust, samuti võib see juhtuda ühe näopoolega. Lisaks võib inimest tabada kõnehäire. Mõnikord võivad sellised sümptomid üle minna, kuid miniinsuldi järel on ülisuur oht, et tekib ka insult.
 

Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud Janika Kõrv rõhutab insuldist rääkides vajadust tegutseda kiiresti, millega võidakse hoida ära nii raske puue kui raskematel juhtudel isegi surm.

Mis see insult õieti on?

Insuldi põhjuseks on verevarustuse häire kindlas peaaju piirkonnas, mis tingib neuroloogiliste või üldsümptomite tekke kestusega üle 24 tunni. Insult ähvardab sagedamini eakaid, kuid ligi veerand kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel. Kuigi õnneks väga harva, on insuldist ohustatud ka lapsed.

80–85 protsendil juhtudest on tegemist isheemilise insuldi ehk ajuinfarktiga, mis tekib peaaju verega varustava arteri ummistumise tõttu. Selle tagajärjel ei saa peaaju piisavalt hapnikku ega toitaineid, närvirakud hävivad kiiresti ning kujuneb vastava ajuosa kahjustus. Ülejäänud juhtudel diagnoositakse ajusiseseid verejookse, mis on tingitud peaaju arteri lõhkemisest.

Kui sage see haigus on, kas juhtumite arv kasvab või kahaneb?

Insult on maailmas surmapõhjuste reas teisel kohal ja üks peamisi puude põhjustajaid. Igal aastal saab Eestis insuldi ligi 5000 inimest ja seda on palju. Võrreldes paljude teiste maadega on meil suurem haigestumus tööealistel inimestel, eeskätt meestel.

Mis on insuldi puhul riskifaktorid? Kui suur osa on selles pärilikkusel? Mida saab ette võtta, et riski vähendada?

Insuldi riskitegurid on laias laastus samad nagu teistel südame-veresoonkonnahaigustel. Insuldirisk on kindlasti suurem, kui suguvõsas on kellelgi insulti olnud. Insulti on võimalik ära hoida tervislikke eluviise järgides.

Insuldi peamisteks riskiteguriteks on kõrgvererõhktõbi, südame virvendusarütmia ja teised südamehaigused, suhkurtõbi, suitsetamine, kõrge kolesteroolitase veres ning alkoholi tarvitamine. Kui arst on teil avastanud kõrge vererõhu, kolesteroolisisalduse suurenemise veres, suhkurtõve või südame rütmihäired, siis tuleb kindlasti neid ravida, sest nii on võimalik insulti ära hoida.

Mida tõhusam on riskitegurite vältimine ja ravi, seda väiksem on tõenäosus haigestuda. Mõnikord soovitab arst suure insuldiriski korral tarvitada trombi moodustumist takistavaid või verd vedeldavaid ravimeid.

Kuidas insulti ära tunda ja kuidas sel puhul tegutseda?

Insult tekib äkki, seda ette tunda ei saa. Kui insult on siiski tekkinud, tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, sest aeg on insuldi ravi ja paranemise edukuse seisukohalt väga oluline.

Insuldi sümptomid võivad olla erinevad, neist sagedamad on ühe kehapoole ja/või näolihaste halvatus, jäsemete ning näo tuimus või tundetus, raskus rääkimisel või kõne mõistmisel, pudistav kõne.

On tähtis teada, et insuldi korral ei ole valu sage sümptom. Kuna valu ei ole, siis jäävad inimesed sageli koju paranemist ootama. Tavaliselt iseeneslikku paranemist ei tule ja ravi algus võib seeläbi hilineda.

Millised on paranemisvõimalused? Kui kaua see aega võtab? Kas võib täiesti terveneda või jäävad mingid jäljed? Kas ravis on viimastel aastatel mingeid edusamme?

Väga kaua arvati, et vaatamata ravile olulist paranemist ei tule, kuna hukkunud närvirakud ei ole taastumisvõimelised. Siiski kujuneb veresoone ummistumise tõttu hävinud närvirakkude ümbrusse nn riskikude, kus närvirakud on verevoolu kiire taastumise korral eluvõimelised.

Eesmärgiga päästa riskikude kasutatakse isheemilise insuldi raviks trombi lõhustavat ravi ehk trombolüüsi. Trombolüüsi eesmärgiks on kahjustud ajukoes verevool taastada, et ära hoida närvirakkude pöördumatu kahjustus. Kahjuks on trombolüüsravil vastunäidustusi, kõige tähtsamaks nendest on selle ravimeetodi väga kitsas ajaaken – trombolüüsi tohib teha vaid 4,5 tunni jooksul alates insuldisümptomite tekkest. Kui on tegemist peaajuarterite lõhkemisega, siis on mõnikord vajalik neurokirurgiline ravi.

Kui trombolüüs ja operatsioon ei ole näidustatud, siis aitab paranemisele kaasa haiglaravi. Haiglas saab ravida kaasuvaid haigusi, jälgida elutähtsaid näitajaid hoopis paremini kui kodus. Lisaks alustatakse kohe ka taastusravi ja kordusinsulti ennetava raviga.

Üle maailma on probleemiks see, et sageli ei tunne inimesed insuldi sümptomeid ära ja haiglasse jõutakse alles siis, kui trombolüüs ei ole enam lubatud. Seetõttu tuleb insuldi sümptomeid märgates viivitamatult helistada numbril 112 ja kutsuda kiirabi, mitte oodata perearsti konsultatsiooni järgmisel päeval.

Paranemine insuldist on väga individuaalne, sõltub peaaju kahjustuse suurusest, insuldi põhjusest, kaasuvatest haigustest ja eelnevast tervislikust seisundist. Insuldist on võimalik paraneda, sest inimese peaaju on teatud piirini ümberkohastumisvõimeline. Kindlasti jääb kordusinsuldi tekke risk alles, mistõttu tuleb ka kerget insulti võtta väga tõsiselt ja suhtuda sellesse kui hoiatusse.

Kiirem paranemine toimub esimese kolme kuu jooksul, hiljem taastumine aeglustub. Esimese aasta jooksul võib aeglasemas tempos taastumine jätkuda. Paraku jäävad sageli püsima jääknähud, mis võivad edaspidi häirida toimetulekut ja elukvaliteeti.

Räägitakse kergetest ja rasketest juhtumitest. Kuidas sellega on?

Insuldi sümptomid võivad olla erineva raskuse ja erineva kestusega. Kui sümptomid kestavad vaid mõne minuti, nimetatakse tekkinud seisundit transitoorseks isheemiliseks atakiks ehk miniinsuldiks.

Isegi kui sümptomid on kerged või lühiajalised, tuleb neid võtta väga tõsiselt ja kutsuda kohe kiirabi. Miniinsuldi korral on hilisema raske insuldi risk suur.

Väga raskete insultide korral ei ole inimene paraku võimeline osalema aktiivselt taastusravis ja võib selle asemel vajada ainult head hooldust ja põetust. Kuid aja möödudes võib üldine võimekus taastusravis aktiivselt osalejal paraneda.

Kui tegemist on väga raske insuldiga, siis on ulatusliku ajukahjustuse tõttu ühe kuu jooksul risk surra ligi veerandil insulti haigestunutest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles