Kuigi üldine teadlikkus HI-viiruse võimalikest nakkusteedest on võrreldes kahe aasta taguse ajaga tõusuteel, tunnevad ligi pooled Eesti elanikest jätkuvalt põhjendamatut hirmu mõne ebareaalse HIV levikukanali suhtes, olgu selleks sääsehammustus, HI-viiruse kandja suule suudlemine või aidsihaigega ühest klaasist joomine.
Uuringufirma TNS Emori tehtud küsitluse tulemused näitasid, et 41 protsenti Eesti elanikest ei usu iseenda ega oma lähedaste HI-viirusesse nakatumise võimalusse, teatas koalitsioon «Ettevõtted HIV vastu», kes uuringu tellis. Võrreldes 2010. aastaga on selliste inimeste arv tõusnud 14 protsendipunkti võrra.
TNS Emori juhteksperdi Esta Kaalu sõnul võib nakatumisriski tajumise vähenemist seostada vähehaaval paraneva teadlikkusega – kui ollakse kindlamad oma teadmistes HIVi leviku kanalites, siis tekib emotsionaalne kindlustunne. «Teisalt võib selline kindlustunne olla ohtlik, kui teadmised on liiga üldised või kui neid omavahel ei jagata. Põhjendamatu kindlustunde tekkimist tuleks vältida ning jälgida, et info nakkuse levikust oleks avalikkusele kättesaadav,» märkis Kaal.
Uuring näitas ka, et enamik Eesti inimestest ei räägi HIV-teemadel oma laste ega intiimpartneriga. 65 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ei ole rääkinud HI-viirusest ega suguhaiguste ennetamisest oma partneriga.
HIV-testi teinute osakaal elanikkonnas on uuringu andmeil aga kasvanud. Kui kaks aastat tagasi oli end testinud 23 protsenti elanikkonnast, siis käesoleva aasta veebruarikuu seisuga oli end testinud 31 protsenti Eesti elanikkonnast. Keskmisest sagedamini on ennast testinud inimesed vanuses 25 – 34 aastat.
Turu-uuringute firma TNS Emor küsitles ajavahemikul 1.-8. veebruar1500 inimest vanuses 15-74 aastat.