Ajakirja the Journal of Leukocyte Biology veebruarinumber annab suure osa vastusest küsimusele, miks mõned allergilised reaktsioonid väga kiiresti progresseeruvad ja võivad osutuda surmavaks. Avastusest võib olla abi ka uute allergiaravimite väljatöötamisel.
Belfasti ja Oxfordi ülikoolide ning Dublini Trinity kolledži teadlased näitasid esmakordselt, et eotaksiin - kemikaal, mis aitab immuunrakkudel üles leida infektsiooni asukohta - ei lase peamistel nn võitlejarakkudel muutuda nn otsija- ehk dendriitseteks rakkudeks, põhjustades nii kõrgendatud allergilise reaktsiooni, kirjutab
.
«Meie uurimus näitab eotaksiini uut rolli immuunrakkude tegevuse reguleerimisel allergilise reaktsiooni ajal,» ütles uurimuse läbiviimises osalenud teadlane Nigel Stevenson.
Stevensoni sõnul on allergiliste reaktsioonide tekkemehhanismist arusaamine väga oluline ning antud avastus võib viia uute ravimite väljatöötamiseni.
Stevenson ja tema kolleegid kasutasid oma uurimuses nii laboris kasvatatud kui ka tervetelt vabatahtlikelt võetud immuunrakke. Nad jäljendasid allergilise reaktsiooni ajal toimuvat, viies rakud kokku eotaksiiniga.
Teadlased jälgisid immuunrakkude tüübi muutust laboriprotseduuride käigus ja leidsid, et eotaksiin põhjustab monotsüütide muutumise dendriitseteks rakkudeks (mis otsivad üles nn sissetungijad, nii et teised immuunrakud saavad need neutraliseerida). Tulemuseks on suurema hulga nn võitlejarakkude esinemine allergilise reaktsiooni ajal.
See avastus näitab, kuidas ja miks mängib eotaksiin olulist rolli allergiliste reaktsioonide raskusastmes ning võib olla täiesti uue allergiravimite klassi sihtmärgiks.
USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse andmetel kannatab allergia all iga-aastaselt enam kui 50 miljonit ameeriklast. Allergiad on krooniliste haiguste põhjustajana USAs kuuendal kohal ning nende ravi maksma üle 18 miljardi dollari. Kõige raskem allergilise reaktsiooni tüüp on anafülaksis, mis võib lõppeda surmaga.