E-saatekirja rakendamine eeldab tohtritelt mõtteviisi muutust

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IT lahendus e-saatekirjaks on olemas.
IT lahendus e-saatekirjaks on olemas. Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Perearst Külvi Petersoni sõnul vajab patsientide logistika süsteem korrastamist ja üheks lahenduseks on siin elektrooniline saatekiri, mis on nüüd koostööd PERHiga pilootprojektina katsetamisel.


E-saatekirjade pilootprojekt käivitus sügisel 2009 ja esimene e-visiit oli 24. märtsil 2011. «Praegu tullakse saatekirjale järele kui teatripiletile, tegelikult on see tähtis instrument meditsiinis. Petersoni sõnul annab perearst hea meelega saatekirja, kuid eriarstile saatmine peab olema põhjendatud.

Eeldused süsteemi muutmiseks on olemas, sellest on huvitatud nii arstid kui patsiendid ja ka E-tervise süsteem selleks on olemas. Tänaseks on 288 e-saatekirja andnud juba 47 perearsti, neist 12 juhul ei ilmunud patsient aga kohale. Suurem osa ehk 94 neist saatekirjdest olid kardioloogile.

Esimesena sai vastuvõtule 38 protsenti ja uuringutele 52 protsenti. Järjekorrad on pikad ja alla kuu saab vastuvõtule 60 protsenti suunatutest. Tagasi lükati 28 saatekirjast. Põhjused: juba ravi saanud, ebapiisav info, piisab konsultatsioonist.

Praegu pole paika pandud, millist infot e-saatekirjal perearstilt oodatakse. Kõrgema järgu haigla jaoks pole kõik teemad ka piisavalt atraktiivsed. Vahel ei taha spetsialist saata haiget otse spetsialistile, vaid teeb seda perearsti kaudu.

Petersoni sõnul osa tohtreid kurdavad, et ei julgegi saata eriarstile, sest äkki saadetakse tagasi. On ka arvatud, et tegu on haigekassa kurikavala plaaniga. Soomes on midagi sarnast juba olemas ja toimib.

«Vahel jääb teema «komsosesse» ehk perearst ei saa tagasisidet. Tihtipeale põrkub pall ka perearstile tagasi. Visiit ei tohiks aga õhku jääda,» sõnas Peterson. Ta lisas, et uudse süsteemi kasutuselevõtt eeldab mõtteviisi muutust. Praegu osa tohtreid pelgab kompuutrisse sukeldumist, paljudel on hirm ka põhjaliku dokumenteerimise ees.

Peterson tõdes, et esialgu on e-saatekirja pilootprojekt rahastamata ja valmis tehtud nn põlve otsas. Vaja oleks üleriigilist süsteemi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles