Sclerosis multiplex’i põdejad ootavad tööandjailt mõistmist

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sclerosis multiplex’i tutvustava kodulehe logo
Sclerosis multiplex’i tutvustava kodulehe logo Foto: logo

Eesti tööandjate seas on vaja teha selgitustööd, et need julgeksid sclerosis multiplex’i (SM) diagnoosiga inimesi tööle võtta ja neid ka tööl hoida, tõdes sotsiaalminister Hanno Pevkur.


Sotsiaalministri sõnul on Eestis ligikaudu 1500 selle diagnoosiga haiget, kellest enamik on aktiivses tööeas ja suudaksid edukalt oma ülesandeid täita. Selleks peaksid tööandjad ilmutama vaid mõistmist ja mõnel juhul tegema ka lihtsaid ümberkorraldusi töökohas. Ministri sõnul oleks mõistlik arutada seda probleemi edaspidi koos tööandjatega, võttes vaatluse alla teisedki kroonilised haigused.

Nagu näitas hiljutine rahvusvaheline uuring MB Barometer 2011, on inimeste teadmised sclerosis multiplex’ist väga väikesed. Nii näiteks pidasid pooled küsitletutest SMi vanade inimeste haiguseks, ehkki see võib alguse saada juba üsna varases lapseeas. Peaaegu pooled seostasid SMi mälu ja mõtlemisega ja vaid 12 protsenti oli neid, kes teadsid, mis haigusega tegelikult tegu.

«Soovime näidata oma elujõulisust, olla täisväärtuslikud kodanikud ja töötajaina kasulikud. Selleks on vaja, et inimesed teaksid, mis haigusega tegu, kuidas see tekib ja kulgeb,» ütles Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu (ESMÜL) esinaine Pille-Katrin Levin, kes isegi SMi põeb, kuid kõigega hakkama saab.

Levin teab aga ka inimesi, kes pole tööandjalt vajalikku tuge leidnud ja kellega töösuhe on lõpetatud. Paljud ei saa seetõttu töölegi, et neil on mõni silmaga nähtav häire, nagu näiteks käte värisemine või jalanõrkus. «Olen kogenud, et sellist inimest pigem ei võeta tööle,» märkis ta.

Lääne-Tallinna keskhaigla SMi keskuse juhataja, neuroloog Katrin Gross-Paju märkis, et tema selle diagnoosiga patsiendid saavad haigust leevendavat ravi, käivad tööl ja tulevad töökohas edukalt toime. Ta lisas, et enamasti on tegu väga lojaalsete töötajatega, keda ei tohiks nende haiguse pärast kuidagi tõrjuda.

Sotsiaalministri sõnul tuleks nende inimeste puhul vaadata mitte seda, mida nad ei suuda, vaid otsustada selle järgi, mida suudavad.

Uuringu tulemusi kajastaval konverentsil osalenud European MS Platformi presidendil John Goldingul oli tuua näide iseenda elust. Nimelt vallandati temagi aastate eest SMi diagnoosi pärast, kuid tal õnnestus poole aasta pärast samasse ametisse tagasi saada. Ta töötas seejärel 14 aastat rahvusvahelise firma juhatuses ja sai suurepäraselt hakkama. Tööandja pidi talle töökohal vaid puhkamisvõimaluse looma ja veidi muidki tingimusi kohendama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles