Uuring: eestlased alahindavad ravimite tarbimisega kaasnevaid ohte

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsise haiguse korral ei tasu netiapteegist ravimeid tellida.
Tõsise haiguse korral ei tasu netiapteegist ravimeid tellida. Foto: SCANPIX

Tartu Ülikooli hiljutine uuring näitab, et eestlased ei oska hinnata ravimite omakäelise tarbimisega kaasnevaid ohte. Üle 90 protsendi uuringus osalenutest peab käsimüügiravimite kasutamist lihtsaks ja pea 10 protsendi arvates on need täiesti ohutud.

Uuringu ühe algataja, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia dotsendi Daisy Volmeri sõnul näitab tulemus, et ravimeid kasutades ei tajuta alati sellega kaasneda võivaid ohte. «Kuigi suurem enamus vastanutest pidas eelnevalt vajalikuks apteekri või arstiga konsulteerida, siis tervelt kolmandik toetus ravimisel iseenda või pereliikmete tarkusele,» märkis ta.

Samas toob uuring välja, et eestlaste ravimialased teadmised ei ole kiita. Seda kinnitab selgunud tõsiasi, et ka kõige tuntumate käsimüügiravimite puhul ei suudetud sageli eristada ravimi tootenime ja toimeainete nimesid. Volmer toob välja, et vastanud ei teadnud näiteks seda, et gripiteed on multikomponentsed ja sisaldavad nii paratsetamooli kui pseudoefedriini. Kui neile lisaks aga manustada samu toimeained sisaldavaid preparaate (näiteks tabletid, ninatilgad), siis võib tekkida ravimi üleannustamise oht.

Tartu Ülikooli farmakoloogia instituudi õppejõu ja perearsti Maia Gavronski sõnul kasutasid uuringus osalenud sageli koostoimeid tekitavaid ravimikombinatsioone. «Põletikku ja valu leevendavaid käsimüügiravimeid kasutati samaaegselt kõrge vererõhu ja teiste südameveresoonkonna haiguste raviks mõeldud retseptiravimitega. Nende vale annustamise korral võivad aga tekkida ohtlikud koostoimed,» rääkis Gavronski.

Lisaks valu ja põletiku vastastele ainetele on Gavronski sõnul populaarsed taimsed preparaadid - näiteks söetabletid, naistepuna, kummel ja mitmed teised, millest osad võivad avaldada koostoimeid ravimitega, mõjutades näiteks nende imendumist organismis.

Daisy Volmeri hinnangul ei tohiks riik jätta ravimite kasutamisega seotud otsuseid ainult patsiendi õlule. «Meil on kasutada muret tekitavaid näited Taanist ja Inglismaalt, kus käsimüügiravimite liikumine poelettidele on kaasa toonud mürgistuste arvu tõusu ning aegunud ravimite müügi,» rääkis ta.

Neljas Eesti erinevas piirkonnas teostatud uuringus osales 652 inimest, keda küsitleti nii apteekides kui perearstikeskustes. 74,2 protsenti vastanutest olid naised ning 25,6 protsenti mehed. Uuringu toimumise ajal kasutas ravimeid 85 protsenti vastajatest, 52 protsenti uuringus osalejatest kasutas samal ajal ja pidevalt koos käsimüügi- ja retseptiravimeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles