Kuigi tervisekaitseinspektsiooni andmetel on ülemiste hingamisteede viirustesse nakatunute arv vähenenud, puudub haiguse tõttu mõnes koolis hulk õpilasi ja puutumata pole ka õpetajate read.
Talvised viirused sunnivad koolilapsi koju
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
18. veebruar 2009, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks eile sai osa Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis õppivate laste vanemaid teate, millest selgus, et ühest klassis oli puudujaid 19. Kooli direktori Kalle Niinas rääkis, et olenevalt päevast puudub 20-30 õpilast, õpetajaid on praegu kodus kolm-neli.
Samas ei näe Niinas antud olukorras midagi erakordset. «See kipub talviti ikka nii olema, teatud gripiperiood on,» ütles ta.
Seda, et praegu on puudumiste periood, kinnitas ka Kadrioru Saksa gümnaasiumi direktor Ann Mändveer. «Üldiselt kipub see nii olema, et talvel on haigestumisi rohkem. Kõige rohkem puudujaid on kolmamndal veerandil,» sõnas ta.
Tavalisest rohkem lapsi käib ka kooli medõe ukse taga. Olenevalt päevast tuleb Saksa gümnaasiumi medõel Iivika Elval abi anda seitsmele kuni kümnele lapsele. Haigete arv sõltub ilmastikust - kui on natuke käredam külm, siis viirused levivad vähem. Sombune, vihmane ja soojem ilm on aga viirustele soodne ning siis juhtub ka seda, et lapsed ei pane mütsi pähe ega kindaid kätte.
Peamised kaebused, millega õpilased medõe poole pöörduvad, on praegu peavalud, kõhuvalud, palavik, nohu ja kurguvalu.
Et suuremaid puhanguid ära hoida, võiks vanemad haiged lapsed ka siis koju jätta, kui neil palavikku pole, soovitas Elva.
«Enesetunne on see, mis ütleb, kas tervisega on midagi korrast ära. Seletan siin lastevanematele, et nad ikka usaldaksid lapsi – kui laps ütleb, et on halb olla, siis järelikult on midagi lahti ja kui on mingi haigus, mis on sellise nakkusliku-viirusliku maiguga, siis tuleb jääda koju,» rääkis ta.