Üldarstid saavad sügisel valmiva seaduseelnõu kohaselt õiguse iseseisvalt otsuseid langetada.
Üldarstid peaksid peagi saama juurde õiguse otsustada iseseisvalt
21. mai 2012, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellist eriala nagu üldarst ei ole riiklikul tasemel kuskil ära toodud, sõnas Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Marju Raukas, kes on ülikooli lõpetanud üldarstide pärast pikka aega muretsenud. «Üldmeditsiinile spetsialiseerunud arsti nimetatakse meil perearstiks.
Arsti võidakse küll nimetada üldarstiks, kuid sellisel juhul on tegemist tööandja antud ametikoha nimetusega,» selgitas Raukas ajalehele Meditsiiniuudised.
«Siiani kestev probleem seisneb seaduses olevas rumalas augus – nimelt ei tunnustata ülikoolis kuus aastat õppinud ja selle lõpetanud noort arsti arstina. Seaduse järgi ei või ta tervishoiuteenust osutada,» lisas ta.
Raukas möönis, et õnneks on jää liikuma hakanud ja sotsiaalministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mille jõustumisel saab ülikoolilõpetaja ka reaalselt arstina töötada. Praegu võib seaduse järgi tervishoiuteenust osutada vaid eriala piires, kuid ülikoolilõpetajal seda pole, kuna eriala saadakse alles residentuuri läbimisel.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar nimetas Raukase mainitud seadusemuudatust tehniliseks paranduseks. «Viime tervishoiuteenuste korraldamise seadusse täpsustuse, mis ütleb, et tervishoiutöötaja võib töötada nii oma kutse kui ka eriala raames. Selle muudatusega praktiline elu ei muutu,» selgitas Saar.
Tema sõnul võivad kõik põhiõppe lõpetajad end arstina registreerida. «Nad saavad töötada haiglates ja perearstikeskustes. Ainus, mida nad teha ei saa, on võtta eriarsti tegevusluba või omada perearsti nimistut,» tutvustas Saar üldarsti õiguseid Eestis.
Küll aga ootab ees arstidele-residentidele retseptiõiguse andmine, mille kohta peaks eelnõu valmima sügiseks.
Raukasel on muudatuse üle hea meel, kuna sellega kaob ¬õiguslik vaakum. «Praegu töötab palju erialata arste, kes seaduse järgi ei tohiks praktiseerida. Ülikool annab küll diplomi, millele on kirjutatud, et lõpetajale on antud arstikutse, kuid sellel diplomil pole õiguslikku jõudu,» selgitas Raukas.
Ta lisas, et ka arst-resident ei ole kutse, vaid õiguslik staatus, mis näitab õppimist residentuuris. Ühtlasi täpsustatakse seadusemuudatuse raames tema sõnul kliiniliste psühholoogide, tegevusterapeutide ja teiste erialainimeste õiguslikku positsiooni.
Pärnu Haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnul käsitlevad nemad oma haiglas üldarsti kui arstikutsega isikut, kes on pädev praktiseerima oma ettevalmistuse piires. «See pädevus on õiguslikult defineerimata. Üldarst saab erialal praktiseerida vaid iseseisva otsustuspädevuseta arstina, kes töötab eriarsti juhendamisel ja vastutusel,» selgitas Vahula.
Ta lisas, et nii toimubki eeskätt eriarstlik spetsialiseerumine residentuuris. «Siin on täpselt sama asi nagu abiarstidegagi – töötada justkui tohib, aga spetsialisti vastutusel,» ütles Vahula ja oletas, et ehk see ongi üldarsti puhul suurim erinevus Soomega.
Praegu ortopeedia eriala arsti-residendina regionaalhaiglas töötava Marju Raukase sõnul on reaalsuse ja seaduse vahel siiski suured käärid. «Näiteks erakorralise meditsiini osakondades tihtipeale ainult üldarstid töötavadki, otsustades seal vahetpidamata ja iseseisvalt,» ütles Raukas.
Tema sõnul on peale viimaks jõustuva seaduse vajalik ka mõtteviisi muutumine, et kaoks statsionaarse ravi osakondades sageli kõlav kommentaar: «Ah, perearst tegi.»