Eesti Patsientide Esindusühing (EPE) osales kuuendale Euroopa patsientide õiguste päevale pühendatud konverentsil Brüsselis, kus käsitleti aktiivsete eakate kodanike poliitikat ja tutvustati parimaid näiteid praktikast.
Patsiendiühendused arutasid Brüsselis eakate õigusi
22. mai 2012, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPE juristi Kristi Rekandi sõnul jäi konverentsilt kõlama seisukoht, et kuigi oleme seotud piiratud ressurssidega praeguses keerulises majandusolukorras, ei tohi vahendite piiratus ohustada tervishoiuvaldkonnas osutatavate teenuste kvaliteeti ja mahtu.
«Euroopale omane sotsiaal- ja tervishoiumudel ning vastavad põhimõtted peavad olema kaitstud olenemata riigi majanduslikust olukorrast,» selgitas Rekand.
Ühisarutelu tulemusena töötati välja 13 soovitust, mida patsiendiorganisatsioonid oma edasises tegevuses eakate poliitika arendamisel järgida saavad. «Soovitustest jäi kõlama dialoogi vajadus eakate ja riigi vahel, et 35-50-aastased ei läheks tegema eakate eest otsuseid ilma nende vajadusi lähemalt uurimata ja nendega konsulteerimata,» rääkis konverentsil osalenud EPE infojuht ja juhtumikorraldaja Anne Veskimeister.
Eelmise aasta jooksul koguti 18 liikmesriigist 40 parima praktika näidet, mis olid jagatud kolme kategooriasse: vananemise mõjuvõim poliitikale, vananemise mõju ühiskonnale ja individuaalne mõjuvõim.
Konverentsil esitletud hea praktika juhtumite näidete põhjal leiti, et oluline on patsiendikeskne lähenemine ja hoolitsuse vajadus, haiguste ennetamine, eakate omavaheline koostöö ja sotsiaalvõrgustike loomine, samuti keskuste loomine eakate eraldatuse vähendamiseks ning sotsiaalsuse suurendamiseks.
Konverentsil tõdeti, et nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil on oluline märgata just eakatele iseloomulikke probleeme, näiteks isoleeritus transpordi puudumise tõttu. Eakad vajavad oma õiguste ja vajaduste realiseerimiseks erilist tähelepanu. Lisaks tuleks siseriiklikult kaaluda erinevate ametkondade (riik, omavalitsused ja vabaühendused) vahelise koostööleppe loomist.
Konverentsi korraldanud kodanikuühenduse ACN direktor Teresa Petrangolini sõnul peavad liikmesriikide valitsused panustama eakate õiguste tagamisse, mis saab üha enam osaks sotsiaal- ja tervishoiupoliitikast vananevas Euroopas. Ta toonitas, et eakaid ei tohiks näha mitte üksnes koormana, mida kanda võimalikult väheste kuludega, vaid kui täiendavat ja vajalikku ressurssi ühise arengu protsessis.
Konverentsi eestvedajaks oli Active Citizenship Network (ACN). Tegemist on Euroopa kodanikuühendusi koondav partnerlusvõrgustikuga, mis hõlmab 100 kodanikuorganisatsiooni 30 Euroopa riigist.