Eesti supluskohtade vesi hinnati väga heaks või heaks

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus on suplusveega kõik korras.
Pärnus on suplusveega kõik korras. Foto: Urmas Luik

Euroopa Liidu suplusvee direktiivis kehtestatud suplusvee hindamise tulemuste põhjal võime öelda, et meie randade suplusvesi vastab valdavalt kvaliteedinõuetele hea ja väga hea.


Suplusvee kvaliteedi hindamiseks on vaja võtta vähemalt 16 proovi ühe supluskoha kohta, teatas terviseamet. Ühel suplushooajal peab määruse kohaselt võtma supluskohast vähemalt neli korda veeproove. Eesti alustas uue EL direktiivi kohast suplusveeseiret 2008. aasta suplushooajal ja 2011 aasta lõpuks oli meil nõutav proovide arv koos.

2011 aastal saime EL aruande jaoks esitada andmeid 55 supluskoha suplusvee kohta, neist 27 asuvad mere ääres ning 28 siseveekogude, 5 jõe ja 23 järve ääres.

55 supluskohast liigitati klassi «väga hea» 39, klassi «hea» 11, klassi «piisav» 3 ja klassi «halb» kaks supluskohta. Piisavaks ja halvaks hinnati mereäärsed supluskohad, mille kohta kehtivad rangemad nõuded kui siseveekogudes asuvatele supluskohtadele.

Halvaks hinnati nelja aasta kestel kogutud andmete alusel Vana-Pärnu ja Kunda supluskohad, kus esines E.coli näitajate kõikumisi. Kuna klassimääramisel arvestatakse halvimat tulemust, siis võib suur kõikumine isegi lubatud piirnormide raames viia supluskoha kehvemasse seisu.

E.coli bakterite määruses kehtestatud piirnormi (1000 pmü/100ml) ületamist üheski üksikus proovis ei olnud ei Vana-Pärnus ega Kundas. Teise näitaja, soole enterokokkide väärtused vastasid Kundas klassile «väga hea» ja Vana-Pärnus klassile «hea».

2011. aasta suplushooaja jooksul võeti nii ametlikest kui mitteametlikest supluskohtadest kokku 462 veeproovi, millest mittevastavaid oli 26. Enamuses ametlikes kui ka mitteametlikes supluskohtades ei ületanud üheski proovis näitajad piirnormi. Piirnormi ületamisi esines viies ametlikus supluskohas ja neljas mitteametlikus supluskohas.

Enamasti olid piirsisalduste ületamised väikesed. Mittevastavatest proovidest 10 võeti Kuressaare rannast, kus augustikuus leidis aset fekaalse päritoluga suplusvee reostus. Seega lehvis peaaegu kogu augustikuu rannas punane lipp, mis tähendab, et suplemine ei ole soovitatav. Olukord paranes taas hooaja lõpuks.

EL suplusvee aastaaruande jaoks esitavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid iga aasta lõpus oma suplusvee andmed. Komisjon avaldab aruande kord aastas enne järgmise suplushooaja algust. See sisaldab ühisaruannet kõikide riikide ning eraldi aruandeid iga riigi kohta. Aruanne ei paku suplusveekvaliteedi andmeid reaalajas, vaid võrdlust eelmiste aastatega, mille põhjal on võimalik hinnata oodatavat suplusvee kvaliteeti ka algaval suplushooajal.

Infot supluskohale esitatavate nõuete, ametlike supluskohtade ning nende kvaliteedi kohta leiab terviseameti kodulehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles