Kui puudega inimesele tundub, et teda just haiguse tõttu tööle ei võetud, siis võib ta töökonkursi tulemused vaidlustada. Tööinspektsiooni juristi Niina Siitami kinnitusel tuleks tööandjale aga kindlasti oma haigusest rääkida.
Loodetud tööta jäänud puudega inimene saab otsuse vaidlustada
3. juuni 2012, 20:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühes Eesti väikelinnas elav 43-aastane mees kandideeris kaitseväe logistikakeskuse laohoidja-tõstukijuhi kohale. CV Keskuses ja Soovis üleval olnud töökuulutuses mingeid tervisenäitajaid kirjas ei olnud, küll oli nõutav B- ja C-kategooria juhiluba.
«Kohalikule ülemusele ma sobisin, kuna olen laiahaardeline, sest oskan nii ühte kui teist,» rääkis mees, kes pärast paariaastakümne tagust infarkti on töövõimetuspensionär. Mehele tehti taustauuring ning temaga vestles ka Tallinnas asuva keskuse esindaja.
«Kui äraütlemine tuli, siis kohalik ülemus rõhutas, et tema oleks mind kohe võtnud, aga Tallinnale ma oma töövõimetuspensionäri staatuse tõttu ei sobinud,» meenutas mees telefonikõnet.
Mehe sõnul ütles ta ka töövestluse ajal, et ta on töövõimetuspensionär. «Kuna ma talvel olin lepinguga ehitusel tööl, siis mulle öeldi, et nende koormus on väiksem kui ehitusel. Ehituse peal ma sain hakkama ja ei olnud mingeid probleeme,» sõnas mees.
Ta kinnitas, et kuigi tal on aastate taguse infarkti tõttu 60protsendiline töövõime kaotus, siis arstide poolt talle mingeid piiranguid kehtestatud ei ole. «Lihtsalt rasket füüsilist tööd ei suuda ma pikka aega teha,» tõdes mees ja lisas, et siiani pole töövõimetusekaotus takistanud tal tööd tegemast.
Mees möönis, et pakutav palk ei olnud ahvatlev. «Ei tulnud 500 eurot kättegi, aga minule pensionlisana oleks see arvestatav summa olnud,» sõnas mees.
Kaitseväe logistikakeskuse staabi personaliosakonna ülema major Toomas Undi sõnul ei laiene nende asutuse laohoidjale kaitseväelastele esitatavad tervisenõuded, kuna tegu on abiteenistuja ametikohaga.
Ta kinnitas, et ka ei ole kehtestatud nimekirja haigustest, mida töötajad ei tohiks põdeda. Samuti ei ole kindlaks määratud, kui suure või väikse töövõimekaotusega inimest tohib tööle võtta.
Teine kandidaat oli parem
Undi kinnitusel on tööotsija valesti aru saanud, et ta jäi kohast ilma just oma terviseprobleemi tõttu. «Otsust ei langetatud kandideerija tervislikel kaalutlustel. Valituks osutus teine inimene, kellel olid sellele töökohale kandideerimiseks paremad eeldused,» toonitas major. Logistikakeskuse allasutuse juhataja ei soostunud antud juhtumit kommenteerima.
Otsust saab vaidlustada
Kui inimesele tundub, et ta just töövõimekaotuse tõttu jäi töökohast ilma, siis tööinspektsiooni juristi Niina Siitami sõnul võib selle otsuse vaidlustada. «Kui sellele inimesele ikkagi tundub, et see on otsitud põhjus, siis ta peab otsitud põhjusega minema vaidlema ja nõudma tühistamist, kuna ta leiab te teda on diskrimineeritud,» sõnas jurist.
Siitam lisas, et enne seda tuleb kindlasti saada kirjalik põhjendus, miks ta töökohata jäi, sest telefonikõne ei ole tõend. «Väitest, et teine kandidaat oli lihtsalt parem ei piisa. Kui oli parem, siis milles? Siin peab ikkagi põhjendama, milles ta parim oli,» arutles jurist.
Siitam kinnitas, et kui inimesel on töövõimekaotus, siis tuleb seda tööandjale ka kindlasti öelda, kuna tööandja peab töötingimuste kehtestamisel sellega arvestama.
«Tal (puudega töötajal – toim.) on ka teatud soodustused, näiteks on tal 35päevane puhkus, aga selleks on vaja esitada tööandjale tõend selle kohta, et ta on töövõimetuspensionäriga. Lihtsalt jutu põhjal tööandja ei hakka selliseid soodustusi tegema,» lisas jurist.