/nginx/o/2012/02/20/969752t1h51e7.jpg)
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli iga neljas mullune surm rahvusvahelise kokkuleppelise 65 aasta eapiiri järgi enneaegne.
Iga neljas mullune surm juhtus enne 65. eluaastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAI surma põhjuste registri andmetel suri eelmisel aastal 15 205 Eesti elanikku, kellest 7456 olid mehed ja 7749 naised, kusjuures neljandik surmadest toimus enne nende 65. eluaastat.
Enneaegsetest surmadest 27 protsenti olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused. Võrreldes 2010. aastaga on enneaegsete arv jäänud praktiliselt samaks, see on vähenenud 1,6 protsenti.
Kui võrrelda kõiki mulluseid surmajuhtumeid 2010. aastaga, on surmade arv kahanenud 3,7 protsenti. Tegemist on neljanda järjestikuse aastaga, mil surmade arv vähenes. Endiselt põhjustavad üle poole surmadest vereringeelundite haigused, mis viisid 8163 inimese elu. Pahaloomulistest kasvajatest oli tingitud 3624 surmajuhtumit ning traumadest ja mürgistustest kokku 1130 surmajuhtumit.
Alla 40 aasta vanuselt suri eelmisel aastal 641 elanikku, neist 486 olid mehed. Peamised surmapõhjused olid traumad ja mürgistused (368), millest suurema osa moodustasid juhuslikud mürgistused, nt alkoholi ja narkootikumidega (141), ja enesetapud (64). Haigustest esines selles vanusegrupis surmapõhjusena kõige enam pahaloomulisi kasvajaid (52), vereringeelundite haigusi (47) ja aidsi (43).