Rinnavähk on kõige sagedasem naistel esinev pahaloomuline kasvaja, kuid Eestis avastatakse see haigus tihtipeale liiga hilja, mistõttu on ka suremus kõrgem kui mujal maailmas.
Õigeaegne kontroll hoiaks ära paljud rinnavähisurmad
4. juuli 2012, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 2003–2006 diagnoositi Eesti vähiregistri andmetel üle poole ehk 53 protsenti kõigist rinnavähijuhtudest hilises staadiumis. Ning kui esimeses staadiumis vähki ravima asudes on pea kõik patsiendid viie aasta pärast elus, siis kolmanda staadiumi puhul jääb ellu veidi alla poole ja neljandas staadiumis vaid 12 protsenti.
Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talgi sõnul on hilisema avastamise puhul suremus suurem eelkõige siirete tekkimise tõttu.
«Lokaalselt võib kasvaja ära lõigata, aga edaspidi võivad tekkida mingil hetkel metastaasid – tavaliselt luudesse, kopsudesse või maksa,» märkis ta, lisades, et siirded võivad tekkida vahel isegi kuni kümme aastat pärast esmast lõikust.
Kolmandik jätab tulemata
Põhjuseid, miks naised liiga hilja arsti juurde jõuavad, on Talgi sõnul mitmeid. Esiteks katab sõeluuring Eestis liialt väikest vanusevahemikku, teiseks ei tule suur osa kutsututest uuringule ning lisaks viivitavad paljud ka ise rinnavähisümptomeid avastades arsti juurde registreerimisega.
Talk meenutas, et kuni 2006. aastani hõlmas sõeluuring Eestis vaid 50–59-aastaseid naisi, ehkki järgmise kümne eluaasta jooksul tekib rinnavähki sama palju. Hiljem tõsteti eapiiri 62. eluaastani, kuid Euroopa mammograafilise sõeluuringu kvaliteedijuhised näevad ette skriinida kuni 69-aastaseid naisi.
Arsti sõnul oleks erinevate uuringute järgi efektiivne koguni kuni 74-aastaste kaasamine. Vanemas eas on nimelt rinnavähk uuringul väga hästi näha, kuna rinnakude ei ole enam nii tihe. Vanuses 50–69 aastat võimaldab sõeluuring vähendada suremust rinnavähki kuni 49 protsenti ja veel vanemas grupis isegi kuni 80 protsenti.
Ehkki põhjendatud oleks sõeluuringu sihtgrupi laiendamine ka noorematele naistele, alates 45. eluaastast, ütles Talk, et piiratud ressursside tingimustes võiks alustada vähemalt vanemast eagrupist, kuna nende puhul on sõeluuringu efektiivsus suurem.
Arsti sõnul võimaldaks ulatuslikum sõeluuring kokku hoida kalli keemiaravi pealt, sest mida hiljem vähk avastatakse, seda suurema tõenäosusega ei piisa pelgalt lõikusest. Lisaks tähendab keemiaravi kaugelearenenud vähi korral tavaliselt vaid elu pikendamist, elukvaliteet on siis palju kehvem ja ravil endal on kõrvaltoimeid.
Kuid selleks, et skriiningust tõuseks tulu, peaks valdav osa kutsutud naistest uuringule ka tulema. Möödunud aastal jättis aga tervelt 35 protsenti kutsututest uuringule tulemata. Arst tuletas meelde, et kui kutse mingil põhjusel ka õigele aadressile ei jõua, võib lähimasse sõeluuringut teostavasse haiglasse ise helistada.
Kolle implantaadi varjus
Ehkki rinnavähk on peamiselt menopausieas naiste haigus, mis seotud hormonaalsete muutustega organismis, tuleb seda haigust ette ka noortel, 20. eluaastates naistel.
Talgi sõnul esineb päriliku eelsoodumusega rinnavähki 5–10 protsendil juhtudest, ja kui ema, vanaema või õde on seda haigust noores eas põdenud, tasub end varakult kontrollida. Kui lähisugulane on haigestunud vähki vanemas eas, näiteks 75-aastaselt, ei peaks seda üldiselt pärilikuks riskiks pidama.
Päriliku riski korral tasub aga võtta perearstilt saatekiri ja minna geneetiku juurde. Tallinnas saab seda teha Tõnismäe polikliinikus. Kui geneetik tuvastab BRCA1 ja BRCA2 (pärilik rinna- ja munasarjavähk – toim) geenide olemasolu, tasub hakata iga-aastaselt arsti juures käima: nooremas eas ultrahelis, mis sobib tiheda rinnakoe kontrolliks paremini; umbes 35. eluaastast aga mammograafias.
Geneetiliselt suure riskiga naistele ei soovitata näiteks rinnaimplantaatide paigaldamist, kuna need võivad raskendada vähi avastamist. Talgi selgitusel on implantaadid mammogrammidel täiesti läbipaistmatud ja kasvajakude võib seetõttu nende varju jääda. Küll aga võib siis abi olla ultraheliuuringust.
Tavaliselt leitakse vähk ühes rinnas, kuid tihti on kasvaja leidmise hetkel juba mitmekoldeline. Rinna magnetuuring võimaldab sel juhul ultrahelist või mammogrammist hoopis täpsemalt määrata, kui levinud vähk on ja kas on võimalik teha rinda säästev lõikus.
Kui kasvaja on avastamise hetkel väike, on suur tõenäosus, et tervet rinda ei pea ära lõikama. Ligi kolmandik lõikustest on rinda säästvad lõikused. Küll aga pole sageli võimalik rinda säästa, kui vähkkasvaja on suur, asub rinnanibule lähedal või on tekkinud suured metastaasid kaenlaaluste lümfisõlmedesse.
Kui vähk on liikunud kaenlaaluse lümfisõlmedesse ja need samuti ära lõigatakse, võib lümfi äravool vastavast käest saada takistatud ja on oht, et tekib lümfostaas - lümf tungib kudedesse ja põhjustab turse.
Et hilisemaid tüsistusi vältida, ongi äärmiselt oluline väikseimagi kahtluse korral kiiresti arsti juurde jõuda. Peamine vähikahtlane kaebus on Talki sõnul käega kombatav tükk rinnas. «Tavaliselt naised noores eas kaebavad menstruatsioonieelset rindade valulikkust, aga see ei ole vähikahtlane – sel puhul ei pea hakkama rindu ekstra uurima, selle põhjus on ikka hormonaalsed muutused organismis,» selgitas arst.
***
Kuhu pöörduda?
Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefon: 8002233 E-R 10-12 ja 18-20.
Mammograafilisele uuringule on võimalik naistel tulla rinnavähi sõeluuringu raames. Käesoleval, 2012. aastal oodatakse uuringule 1949., 1951., 1952., 1956., 1958., 1960. ja 1962. aastal sündinud naisi, kellele on uuring tervisekindlustuse olemasolul tasuta. Kutset ega saatekirja ei ole vaja, küll on aga vajalik eelnev registreerimine telefonil 617 2405 või 5300 6334.
Arsti saatekirjaga tehakse rinnauuringuid ka naistele, kes ei kuulu praegu sõeluuringu sihtgruppi. Põhja-Eesti regionaalhaiglas asub mammograafia kabinet Mustamäe korpuses (J. Sütiste tee 19) X-korpuse I korrusel, radioloogia registratuur 2. Sissepääs haigla peauksest.
Kabinet on avatud E–R kell 8–16. Uuringule registreerimine tel 617 2405 või 5300 6334.
Septembris plaanitakse regionaalhaiglas avada rinnanäärme kaebustega naiste jaoks tasuta nõustamiskabinett.
Ida-Tallinna keskhaiglas saab ilma saatekirjata pöörduda rinna tervise kabinetti Tallinnas Magdaleena polikliinikus Pärnu mnt 103, kabinet 138, registreerimine telefonil 1900.
KOMMENTAAR
Ivi Normet
sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler
Sotsiaalministeeriumi poolt vaadates on endiselt murekohaks madal rinnavähiskriiningus osalus kutsutud naiste hulgas, 2011. aastal oli selleks 65 protsenti kutsututest. 2011. aasta jooksul uuritud naistel avastati 140 rinnavähi juhtu, samas kui kokku diagnoositakse rinnavähk keskeltläbi 600–700 naisel aastas.
Madala osaluse üheks põhjuseks on naiste vähene huvi ning teiseks see, et sõeluuringut rahastatakse ravikindluste eelarvest ja siiani on olnud võimalus uurida vaid ravikindlustatud naisi. Seega peaks esmane samm sõeluuringu laiendamiseks olema selle laiendamine ravikindlustamata naistele. Mittekindlustatud naistele rinnavähi ennetusega seonduvateks tegevusteks on kokku vaja 210 000 eurot aastas.
Teiseks võimaluseks on rinnavähi sõeluuringu laiendamine vanusepiiri muutmisega, ühe sünnikohordi võrra laiendamine tähendaks haigekassale lisakulu 178 000 eurot aastas ning riigile (mittekindlustatute kaasamise korral, kuna nende ravikulud kaetakse riigieelarvest) 30 000 eurot. Need on lisakulud, millele tuleb leida kate, ja selleks ei saa olla tulevikus säästetavad summad.
Ministeerium on taotlenud juba 2013. aasta riigieelarvesse lisaraha kindlustamata naiste rinna- ja emakakaelavähi skriininguuringuteks.