Üha enam vanemaid loobub laste vaktsineerimisest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadi Piikov ei vaktsineerinud oma väikest tütart, et Miia Maril saaks immuunsus iseseisvalt välja kujuneda.
Kadi Piikov ei vaktsineerinud oma väikest tütart, et Miia Maril saaks immuunsus iseseisvalt välja kujuneda. Foto: Laura Oks

Statistika andmetel loobub aina rohkem lapsevanemaid oma laste vaktsineerimisest ja WHO soovitatav protsent jääb täitmata.
 

Vaktsineerimisvastased meeleolud on Eestis levinud juba mitu aastat, kuid reaalne vaktsineerituse vähenemine kajastus esmakordselt äsjaavaldatud 2011. aasta kohta käivas terviseameti statistikas.

Ameti andmetel vähenes vaktsineeritus 2011. aastal üheaastaste laste seas nii difteeria, teetanuse, läkaköha, B-viirushepatiidi, leetrite, mumpsi, punetiste, Haemophilus influenzae tüüp B kui ka lastehalvatuse puhul ning kukkus allapoole Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusi. Riiklikus vaktsineerimiskavas olevatest vaktsiinidest suurenes aastaste laste puhul vaid tuberkuloosivastane vaktsineeritus.

Kuigi tegemist on vaid 1,2–1,5-protsendilise vähenemisega ning endiselt on vaktsineeritud rohkem kui 90 protsenti aastastest lastest, on olukord terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul murettekitav, ja seda ka korduvvaktsineerimiste osas.

«Kui näiteks enne kooli minekut on vaid 70 protsenti lastest difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu korduvalt vaktsineeritud, siis tähendab see ikkagi, et umbes 3500 last läheb kooli nende haiguste suhtes vaid osalise immuunsusega,» rääkis ta.

Filippova hinnangul tuleb lastevanemate vaktsineerimisest keeldumine vastuolulisest infost vaktsineerimise kohta nii internetis kui ka meedias, vaktsineerimisvastasest tegevusest, lapsevanemate vähesest informeeritusest ning puudulikust koostööst perearsti ja lapsevanemate vahel.

«Kuigi peamiselt oleneb lapse vaktsineerimine ikkagi vanematest, siis erinevusi on ka perearstiti. Mõnede perearstide patsientidest on sada protsenti vaktsineeritud, kõige halvem näide on olnud aga vaid 46 protsenti,» selgitas ta.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul levib hetkel vaktsineerimise-vastane informatsioon paremini kui vaktsineerimist toetav informatsioon.

«Aga alla ei ole kindlasti antud. Meie eesmärk on kaasata eelkõige perearste ja ämmaemandaid, et nad jagaksid rohkem tasakaalustatud informatsiooni,» lausus ta.

Normeti sõnul tähendab vaktsineerituse vähenemine seda, et haigused, mida saaks vaktsineerimisega vältida, levivad ja põhjustavad haiguspuhanguid.

«Eestis on mureks eelkõige läkaköha, aga Euroopas on järjest ka teiste haiguste puhanguid,» märkis ta.

Varsti üheksakuuseks saava tütre ema Kadi Piikovi sõnul ei ole olnud tal südant hakata oma väikest last vaktsiinidega mürgitama enne, kui lapse organism on jõudnud ise tugevneda.

«Öeldakse, et esimesel kolmel-neljal kuul on lapsel läbi rinnapiima niikuinii kaitse igasuguste haiguste vastu. Ja ma ei käi temaga kohtades, kus ta võiks selliseid jubedaid haigusi saada,» rääkis värske lapsevanem.

Piikov, kes on saanud infot vaktsineerimise kohta peamiselt erinevatest raamatutest, ei ole veel otsustanud, kas ta edaspidi laseb oma tütart vaktsineerida või mitte. Samas tõdeb ta, et kuna lasteaias levib palju igasuguseid haigusi, siis näiteks tuberkuloosi vastu vaktsineerimist ta siiski kaalub. Aga kõigi riiklikus vaktsineerimiskavas olevate haiguste vastu ei kavatse ema oma last kindlasti vaktsineerida.

Piikov ei kohanud oma otsuse suhtes halvustavat suhtumist ei haiglas ega hiljem lastearsti juures. «Juba haiglas öeldi, et B-hepatiidi vaktsiini võibki tegemata jätta. Perearst ei öelnud selle kohta üldse midagi, kui ma ütlesin, et ei tee vaktsiine,» rääkis ta.

Nii terviseamet kui ka sotsiaalministeerium soovitavad tungivalt lähtuda otsuste tegemisel ikkagi ametlikest allikatest nagu vaktsineerimisportaal www.vaktsineeri.ee, terviseameti ja ravimiameti koduleheküljed ning vaktsineerijad ehk arstid ja õed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles