Kuuma suvepäeva joogivalikud

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karastusjookide riiul supermarketis.
Karastusjookide riiul supermarketis. Foto: Liis Treimann/Postimees

Kuumal suvepäeval haarab käsi tihti klaasi järele - vajab ju väljahigistatud vesi millegagi asendamist. Kuid mis oleks see õige, mida valida?

Kui uskuda nimetust ja kõikvõimalikke lubadusi, mis toote reklaamimisega kaasas käivad, siis peaks selleks parim olema karastusjook, kirjutab portaal toitumine.ee.

Karastusjoogid, eriti jahutatult tarbides, tekitavad tõepoolest tunde, et nad kustutavad janu, kuid tegelikult võivad nad hoopis organismist vett välja viia, seda eriti juhul, kui nad sisaldavad lisaks ka kofeiini. Enamik karastusjooke sisaldavad vaid suhkrut ning ühtegi vajalikku vitamiini ega higiga «lahkunud» mineraalainet neid juues organism tagasi ei saa.

Organismi veevarude taastamiseks on kõige sobilikum vesi. Kas aga juua tavalist või mineraalvett? Kui olete palju higistanud, siis koos higiga eemaldatakse organismist ka erinevaid mineraalaineid ning üheks võimaluseks neid tagasi saada, ongi juua mineraalvett. Teisest küljest ei ole ühegi asjaga liialdamine hea, mistõttu tavainimene võiks ka mineraalvee joomisel jääda pigem mõõdukaks ning lugeda pakendilt, milliseid mineraalaineid vesi sisaldab ja vajadusel neid varieerida.

Kodune limonaad

Küll aga võib mineraalveega mõnikord asendada näiteks karastusjooki, valmistades endale ise «limonaadi» mineraalveest ja sinna pigistatud sidrunimahlast või mõne muu mahla lisamise teel. Soovi korral võib õige pisut lisada suhkrut, aga miks mitte ka kõikvõimalikke marju, kas siis värskelt või külmutatult – jõhvikaid, pohli, mustikaid, vaarikaid, tükeldatud maasikaid, aga ka arbuusitükke, lisaks jääkuubikud. Kes suhkrut-marju kasutada ei taha, kuid maitseta vett põlgab, võib lisada veele vaid pisut sidruni- või mõnest muust puuviljast pigistatud mahla, aga ka värske kurgi viile või mündi ja basiiliku lehti.

Kuna kuumad joogid kuumal päeval ilmselt väga meeldivad ei ole, siis võiksid teesõbrad endale ise jääteed teha. Selleks tuleks valmistada üsna kange tee (nt Earl Grey) ja lahjendada see külma keedetud veega. Jahtunud teele lisada sidrunimahl ja maitse järgi suhkrut, kõige lõpuks jääkuubikud.

Kas mahl, nektar või mahlajook?

Teinekord me aga ei joo mitte janu, vaid pigem maitseelamuse pärast. Kui otsuse tegemine peaks toimuma mahla, nektari ja mahlajoogi vahel, siis kindlasti oleks mõttekam neist valida esimene või teine. Mahlajoogis on palju suhkrut, kuid vähe mahla. Värskendavad ja kosutavad on värskelt pressitud mahlad või miks mitte ka mahla-piimasegud, mahla-jäätisekokteilid. Viimaste puhul tuleb siiski arvestada päris suure koguse energiaga, mis neist saada võib.

Ka alkohoolsete jookide puhul unustatakse tihti ära see, et peale mõnusa tuju (ja joobe) annavad nad arvestatavas koguses energiat. Üks gramm absoluutset alkoholi annab 7 kcal ehk näiteks 500 ml-st purgist keskmise kangusega õllest saab ligi 200 kcal, mis on juba 1/10 naisterahva päevasest koguenergiavajadusest. Alkohoolsed joogid kuuluvad enamikul inimestel küll suviste grillipidude juurde, kuid neid juues tuleks jääda mõõdukaks ning kindlasti ei tohiks neid juua iga päev.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles