Rootsi kogemus: arsti juurde pääsemiseks tuleb suhelda automaatvastajaga

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Postimehe lugejate sõnul tuleb Rootsis enne arsti jutule pääsemist suhelda automaatvastajaga ning igasugune arstiabi on tasuline ka tervisekindlustuse korral.

«Perearsti juurde numbrit saada on keeruline, seda saab teha ainult rootsi keeles suhtleva automaatvastaja läbi, mis ajab õige segast juttu, isegi kui keelest aru saad,» kirjutab üks lugeja. Tema hinnangul on Rootsi arstid äärmiselt laisad ja ebakompetentsed. «Kohtlevad välismaalasi kui kõntsa, isegi kui valdad keelt normaalsel suhtlustasemel. Ükskõik millise probleemiga tuled, soovitakse võtta Alvedoni (meie paratsetamool) ja oodata,» kirjutab ta. Uuringutele pääseda on tema sõnul võimatu - järjekord tasuta tuumamagnetresonants tomograafiale on üle aasta. «Tasu eest saab 4-5 kuuga ja see maksab 10 000 Rootsi krooni.

Isegi kehtiva ravikindlustuse korral on arstiabi tasuline. «Perearsti vastuvõtt - 300 SEK, traumapunkti pöördumine vähem kui 500 SEK maksma ei lähe, röntgen ja puha kõik eraldi tasu eest. Kui ei jõua maksta, siis ei tehta,» kirjutab ta.

Kui küsida, aga mille eest maksab ravikindlustus, vastakase tema sõnul, et pisiasjade eest tuleb ise maksta, kindlustus töötab suuremate haiguste puhul. Kevadel murdsin jala ja selle ravi eest tuli maksta 5000 SEK, seda koos kehtiva kindlustusega. Koduvisiite ei tehta.

«Kokkuvõtteks - käin endast ravimas Eestis. Hambaravi, uuringud, absoluutselt kõike teen Eestis ja maksan selle eest ise. Tuleb ikka odavam kui Rootsis kindlustusega. Kirutakse Eesti meditsiini küll, aga paremat kohtlemist kui Eestis ei ole ma kuskil saanud, ei Rootsis, ega Soomes ega ka Inglismaal,» kirjutab ta.

Teine Rootsis elav lugeja on oma sealse perearstiga rahul. «Perearsti võin valida ja vahetada siis, kui ise soovin, viimaseks pole olnud põhjust. Kui on hommikul ärgates äge haigus kallal, siis perearstikeskuses saan kella 8.00 - 11.00 minna nö erakorralisele vastuvõtule,» kirjutab ta. Seal tegeleb haigega esmalt õde ja nö valvearst. Ka haiguslehe kirjutab kohe valvearst. Muude hädade puhul saab panna telefoni teel arstile aja kinni. «Nende töö lihtsustamiseks vastab esialgu automaatvastaja, mis palub mul sisestada oma isikukoodi ja telefoninumbri. Öeldakse ka kui mitme minuti pärast võtab õde ise kontakti.»

Ooteaeg kuni kaks kuud

Ooteaeg perearstile ca 3 päeva kuni 2 nädalat. Uuringutele ja eriarstile saadab saatekirjaga ja ooteaeg on olnud ca 2 kuud. Haige olles ja tihti arstil käies antakse nö patsiendi külastuskaart, kuhu peale märgitakse iga visiit kus käin ja kui neid visiite ja nende makstud summa saavutab teatud suuruse, siis ülejäänud visiidid kuni aasta täitumiseni sellest päevast, mil esimene visiit sai tehtud, on tasuta.

«Olen kuulnud, et erakorralises vastuvõtus on inimesed oodanud tunde, palju tunde ja seda sellepärast, et seal selekteeritakse patsiente nende seisundi poolest: kes ikka verest tühjaks jooksmas, saab ikka varem abi, kui see, kel mingi lihtsam häda.» Ka Rootsis on palju neid, kes iga pisima asja pärast erakorralisse pöörduvad. «See probleem on igal pool ja nii ongi ootejärjekorrad pikad,» tõdeb ta. Rootsis saab helistada ka nö tervishoiu infotelefonile 1177, kus saab oma häda valveõele kurta ja tema annab siis nõu, mis oleks kõige targem teha.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles