Soome kogemus: eestlasest arsti juurde pääseb kohe

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Soomes pole perearste, vaid tervisekeskused, kus kõige kiiremini pääseb lugeja kogemuse kohaselt Eestist pärit arsti jutule. Asjatu kiirabi väljakutse tuleb kinni maksta.

«Perearstisüsteemi ei ole, kuid tervisekeskuse arsti juurde pääseb kohe - reeglina on ta eestikeelne. Soome-rootsikeelse arsti juurde on järjekord nädalast paarini,» kirjutab Helsingist 100 km kaugusel asuvas väikelinnas Raaseporis elav lugeja.

«Erakorraline vastuvõtt õhtuti ja nädalavahetusel toimub haiglas, kogemuse põhjal suurepärane eestikeelne teenindus - analüüsid võtab õde ja arst määrab ravi,» kirjutab ta. Tööl käivad elanikud käivad reeglina töökohaga lepingu sõlminud arstipunktis ja see on tasuta. Erakorralise vastuvõtu eest haiglas tuleb maksta visiiditasu 23 eurot. Teise lugeja sõnul on tervisekeskuse arsti visiidi tasu 13 eurot.

«Ega väga kerge pole arsti juurde pääseda ja nädal-paar tuleb oodata. Natuke jama, kui oled palavikus ja haiguslehte vaja saada,» kirjutab ta. Medõe vastuvõtule pääseb kergemini ja see on tasuta. «Paraku kõigile tööandjatele ei kõlba õe kirjutatud haigusleht,» tõdeb ta. Lugeja hinnangul arstid ei viitsi eriti süveneda haiguse põhjusesse, vaid püüavad näiteks tugevate valuvaigistitega valu leevendada. «Kirjutavad sulle jalavalu puhul Burana-800 retsepti, heh. Kui seda paar nädalat jutti sööd, saad veel hirmsa kõhuvalu pealekauba.»

Soomes on igal normaalsel ettevõttel leping mingi terviseasutusega, mis teeb iga paari-kolme aasta tagant töölistele tervisekontrolli. «Kui talveperioodil on ilmnenud gripinähud, siis tavaliselt olen kodus paar-kolm päeva ilma haigusleheta (täispalk säilib), sest selle ajaga läheb see üldiselt üle,» kirjutab kolmas lugeja.

Põhjuseta kiirabikutse tuleb kinni maksta

Kolmanda lugeja sõnul töötavad arstid tervisekeskuses argipäeviti 8-15. «Perearsti ei ole, kuid võib valida, kelle juurde tahad minna või siis võtta esimene vaba aeg suvalise arsti juures. Järjekord võib olla mitu kuud, vahest ei ole mingeid aegu ega graafikut, siis peab ootama. Hädaolukorras minnakse lähimasse haiglasse, millega on vallal leping tehtud. Eesti mõistes traumapunkti ei ole olemas.

Spetsialistile saab ainult saatekirjaga ja olenevalt erialast võib järjekord olla ka aasta, näiteks ortopeedi juurde. Spetsialist võtab vastu lähimas haiglas. Visiiditasud on kohalikus tervisekeskuses 28 € aasta. Õhtuti ja nädalavahetuste tasu lähimas haiglas on 27,50 € visiit. Eriarsti vastuvõtt ka 27,50 € kord. Haigla päevatasu on 33 € päev.

Erapolikliinikus on tavaarsti vastuvõtt umbes 60 € ja spetsialistil 100 € ringis, aga sinna pole saatekirja vaja.

Koduvisiite Soomes ei tehta, tõsise häda korral kutsutakse kiirabi. «Kui aga see oligi asjatu kutse, siis haiglas olev valvearst võib seda kommenteerida ja samuti maksab siis patsient kiirabi väljakutse kinni.»

Hoidke Eesti arste

«Kui on erakorralist abi vaja, siis seda saab kl 16 – 8 ja takso või bussiga tuleb ise kohale ja seal võib ennast vägagi vigaseks oodata,» kirjutab veel üks lugeja Ta tõi näite, et lebas sopistanud närviga neli tundi raamil, enne kui teda vaatama tuldi. «Hoidke ja armastage oma Eest arste!!! Välismaal on see abi nii algeline ja sant, et... Ja keegi ei anna mulle ka paberit, et ma saaksin ja võiksin minna Eestisse arstile! Võin, aga maksan ka ise kõik kinni!» pani ta Eesti inimestele südamele.

«Eriti rahul ma kohaliku arstiabiga küll ei ole, kuigi väidetakse, et Soome meditsiin on heal tasemel. Heal tasemel on ta siis, kui keegi hakkab lõpuks patsienti tõsiselt võtma ja kui pääseb telefonitsi mööda nendest nn valvekoertest, kes otsustavad hääle järgi, millist abi või kas üldse abi vaja on,» tunnistab lugeja.

«Soomes võttis eelmisel sügisel põiepõletiku diagnoosimine aega mitu päeva. Arsti ei näinud üldse, ainult laboranti ja õde. Retsepti järele pidin tervisekeskusesse minema, seal selgus, et see oli välja kirjutamata. Õnneks jalutas läbi fuajee üks kojuminekuga hiljaks jäänud arstist inimene ja kirjutas retsepti välja,» jagab kogemusi teine lugeja ja lisab, et 20 aastat tagasi oli suhtumine küll palju inimlikum.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles