Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Uudised

:

Naistega juhtub enim tööõnnetusi tervishoius ja hariduses

Kui meestega juhtub meestega tööõnnetusi enim ehitusalal ja vanuses 25-34 aastat, siis naiste tööõnnetused on sagedasemad tervishoiu ja hariduse alal.

Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Evelin Kivimaa ütles, et neid kahte ala omavahel võrreldes on õnnetusterohkem tervishoid.

Mullu meditsiinialal juhtunud tööõnnetusi põhjustas sageli libisemine ja kukkumine kas kõndides, joostes või mõne muu sellise tegevuse tagajärjel (25 juhtumit), patsiendi või kliendi ettearvamatu käitumine või rünne (21 juhtumit) ning nahka läbistav kokkupuude (13 juhtumit).

Näiteks sai üks hooldajana töötav naine vigastada, aidates haiget toolile istuma. «Hooldaja juhtis haige ülakeha vasaku käega, kui haige hüppas ja laskus toolile istuma, surudes oma keharaskusega hooldaja käe keskmise sõrme enda keha ja toolileeni vahele,» rääkis Kivimaa. Ootamatu reaktsiooni tagajärjeks oli hooldaja vasaku käe ühe sõrme murd.

Kivimaa tõi näite ka ühest haridusalal juhtunud tööõnnetustest. «Õpetaja, vanem proua hakkas minema 5.-6. klassi tüdrukute suusatundi. Kuna ühel tüdrukul puudusid suusasaapad, andis õpetaja talle enda saapad ja pani ise jalga õpilase saapad. Õpetaja ei veendunud selles, kas need saapad on talvetingimustes temaealisele inimesele turvalise tallaga. Pealegi seisid need saapad koolimajas soojas ja õpetaja läks nendega julgelt külmale lumele. Jõudnud koolimaja nurgani, ta millegipärast libastus ja kukkus nii, et jalg jäi enda alla.»

Koolimaja aknast maas kolleegi maas istumas näinud meesõpetaja läks appi ja püüdis teda koolimajja tagasi aidata, kuid mõne sammu pärast kaotas proua teadvuse. Vaja läks veel ühe meesõpetaja abi, et kannatanu koolimajja toimetada. Kohale kutsuti kiirabi ja pärast naise toibumist selgus, et viga oli saanud tema parem jalg, mis pandi haiglas kipsi.

Tööinspektsiooni statistika järgi toimus mullu naistega enim tööõnnetusi 45–54-aastaste vanusegrupis.

Inspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon rõhutas, et tööõnnetuste vältimiseks on olulised koolitus ja ettevaatus: «Et töötaja hoomaks, et tema tegevusala ei ole täiesti ohutu. Mitmel puhul on meditsiinivallas tööõnnetus juhtunud seetõttu, et töötaja on kaotanud ettevaatuse näiteks patsiendi käitumise osas.»

Kivimaa lisas, et Eesti ettevõtetes on üks suuremaid probleeme puudulik juhendamine ja väljaõpe ning selles osas on paljuski tööandja teha. «Suur osa tööõnnetusi toimub just alla aasta tööl olnud töötajatega. Samas on oluline ka see, kui hoolikalt järgib ohutusnõudeid töötaja ise: kas ta kasutab isikukaitsevahendeid, näiteks kiivrit ehitustellingutel turnides,» sõnas Kivimaa.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
PEREARSTID
apteeker ANNAB NÕU
Sponsoreeritud artiklid
LOE TARBIJAPORTAALIST!
LOE TARBIJAPORTAALIST!
    SOMNAMBULISMIST
    Viimased uudised
    KASULIK TEAVE
    Laste hammaste tervisAlkohol ja tervisUimastid ja nende mõjuNoorte vaimne tervisHIV
    Nõuanded
    Liikumine
    Haigused
    48h populaarsemad teemad
    POSTIMEES.ee
    Tarbija24
    Naine
    Top lood
    Top kommentaarid