Briti uurijad leidsid, et vaimselt väsinud inimestel tekib kiiremini ka füüsiline kurnatus.
Vaimne väsimus mõjutab füüsilist vastupidavust
15. märts 2009, 16:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Walesis asuva Bangori ülikooli teadlased leidsid katseid tehes, et enne sportimist vaimselt väsitavaid ülesandeid lahendanud inimestel tekkis tavalisest varem ka füüsiline kurnatustunne, kirjutab Healthday.
Ehkki tegelikult ei mõjuta vaimne väsimus südame ja lihaste tööd, tundsid ülesandeid lahendanud inimesed siiski, et väsivad kiiremini kui puhanud meelega sportima asudes.
Uuringu autorid avaldasid lootust, et nende avastus võib aidata lahendada kroonilise väsimuse sündroomi uurimisega seotud probleeme.
Katsetes osales 16 inimest, kellel paluti väsimuse tekkimiseni veloergomeetril sõita. Selgus, et katsealused, kes olid eelnevalt lahendanud 90 minuti jagu mõtlemisülesandeid, mis nõudsid mälu kasutamist ja kiiret reageerimist, väsisid dokumentaalfilme vaadanud kontrollrühmast keskmiselt 15 protsenti kiiremini.
Uurija Samuele M. Marcora sõnul võib tulemusi seletada näiteks sellega, et vaimne väsimus vähendab motivatsiooni ja pingutust juhtiva ajukemikaali dopamiini hulka organismis.
Mõtlemisülesandeid lahendanud kurtsid enne füüsilise testi sooritamist energia vähesuse ja hajameelsuse üle, mis on tihti omased kroonilisele väsimuse sündroomile. Ehkki kroonilise väsimuse käes kannatajate füüsilised reaktsioonid sportimise ajal ei erine tervete inimeste omadest, tajuvad nad füüsilist koormust kurnavamana.
Uurijad soovitavad oma avastusele tuginedes, et võistlusspordiga tegelejad peaksid treenima vaid puhanud meelega, kuid pärast tööd trennis käivatel inimestel tuleks seda ka edaspidi teha, kuna füüsilise aktiivsusega kaasnevad mitmed positiivsed mõjud, näiteks stressi vähenemine.