Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on kiirabil sel kevadel ja suvel olnud tavalisest rohkem tegemist üledoosi saanud narkomaanide elustamisega. Politsei kinnitusel on Eestisse jõudnud kange uimasti.
Eestisse jõudnud eriti kange uimasti tapab narkomaane
21. august 2012, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldiselt on laine kerkimisel kaks põhjust – üks on see, et turule on tulnud uus aine ja narkomaanid eksivad doosiga (siin räägime ikkagi süstivatest narkomaanidest), ja teine põhjus on, kui tuleb uus rühm inimesi, kes tarvitama hakkavad,» selgitas Adlas ajalehele Pealinn. «Praegu on uue laine põhjuseks ikkagi see, et on tulnud uus partii eriti kanget fentanüüli, ja nad eksivad doseerimisega.»
Sama kinnitab Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas: «Fentanüülide puhul on toimet omava doosi ja üledoosi koguste vahed väikesed ning kui keegi vahendajatest on ainet lahjendanud valesti, võib väga kergesti olla tulemuseks üledoos.»
Adlase sõnul pole narkomaanide koguarv siiski suurenenud. Narkomaaniaga võitleva Nelli Kalikova andmetel tagab stabiilsuse asjaolu, et n-ö vanem põlvkond kaob eest ära.
«Kui sõltlane ei lähe metadooniravile või rehabilitatsiooni, siis varem või hiljem ta sureb kas üledoosi või sõltuvusega kaasuvatesse haigustesse – hepatiiti, aidsi, tuberkuloosi,» selgitas Kalikova.
Hiljuti avaldatud Euroopa Liidu uuringukeskuse raportist selgus, et Eesti on otseselt või kaudselt narkootikumide põhjustatud surmade poolest Euroopa Liidus suure edumaaga esikohal. Kui euroliidus suri kahe aasta taguse seisuga narkootikumide tõttu keskmiselt 21 inimest miljonist, siis Eestis oli see number 146.
Magasini tänava madala läve keskuse juhi Ene Villaku sõnul on viimastel aastatel uusi narkomaane siiski jõudsalt peale kasvanud.
«Kuigi meil päevakeskuses käib põhiliselt üks ja sama klientuur, siis tänaval töötavate süstlavahetajate sõnul tuleb iga nädal juurde paarkümmend uut narkomaani vanuses 17-20,» mainis ta.
«Uimastilaine on majanduskriisi üks tagajärg. Tööta jäid väga paljud noored mehed, kes olid olnud lihttöölised ehitusel või tehases. Kohad kadusid, oskusi pole, tahtmist ka mitte. Motivatsioon muutuda on väike. Nende pääsetee on see, et nad satuvad aeg-ajalt vanglasse. Kosuvad jõudsalt, tulevad välja uuele ringile.»
Villak tegeleb lastehaiglas ka lapssõltlastega ning tema jutu järgi on uimastid aina suuremaks probleemiks ka laste hulgas.
«Üsna tavaline on selline muster, kus mingi ajani on kõik hästi – hinded korras, läbisaamine õpetajate ja klassikaaslastega suurepärane,» selgitas Villak. «Aga siis juhtub midagi. Vanemad kaotavad töö, või vastupidi – käivad liiga palju tööl.»
Villaku sõnul on paljude uimasteid pruukivate noorte suhtumine selline, et milleks mulle kool, elu näitab ju, et ilma hariduseta saab ka ärimeheks, hakkan narkodiileriks ja raha tuleb nagu raba.
«Krokodill» sööb sõltlaste jäsemeid
Lääne-Euroopa turule on Venemaalt levimas uus Krokodilli nime kandev tappev narkootikum. «Meie kliendid mainisid, et ka Eestis on juba selle kasutajaid,» mainis Ene Villak. «Samas kinnitada ei julge, sest ise pole neid näinud.»
«Krokodill on üks väga hirmus aine, mida narkomaanid Venemaal ise kokku segavad kodeiinisisaldusega ravimitest, mida seal saab ilma retseptita,» selgitas Nelli Kalikova. «Kuna tegemist on tablettidega, siis need ei lahustu täielikult ja segu ummistab väikesed kapillaarid ja lagundab organismi. Tulemuseks on see, et jäsemed tuleb amputeerida.»
Kuigi ka Kalikova on kuulnud n-ö kõlakaid Krokodilli-juhtumitest, ei usu ta, et aine Eestil laialt levima hakkaks. «Krokodilli ei valmista ega levita organiseeritud diilerid, vaid see selle keedavad oma tarbeks ise kokku need, kellel pole juurdepääsu paremale kraamile. Eestis on narkomaanidel piisavalt võimalust kvaliteetsemat narkootikumi saada,» selgitas ta.
Kaido Kõplase sõnul politseile teadaolevalt Krokodilli Eestis ei ole.