Võrreldes paljude teiste riikidega jõuavad Eestis uued ravimid patsientideni väga aeglaselt. Et inimesed saaks parimat ravi, tuleb kiiresti midagi ette võtta, ütleb ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer.
Uued ravimid jõuavad Eestisse aeglaselt
22. august 2012, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas tekivad üldse uued ravimid ja miks need nii kallid on?
Esialgu valitakse ravimikandidaadid ehk keemilised ühendid või molekulid, mille kohta arvatakse, et neist võiks saada tulevikus ravimid. Valik võib toimuda sadade molekulide hulgast ning katsed laborites võivad kesta aastaid.
Algul tehakse keemilisi ja loomkatseid, misjärel taotletakse patenti. Kliiniliste katsetuste faasis katsetatakse ravimeid kõigepealt tervetel täiskasvanutel ning seejärel juba kliinilises praktikas. Kokku läheb ühe ravimi loomine maksma ligikaudu 1,3 miljardit dollarit ja kestab 15–20 aastat. Kui on selge, et ravim on ohutu ja vajaliku ravitoimega, saab selle kasutusse võtta.
Siit vist algabki nii ravimitootjate kui patsientide mure – kuidas saada uued ravimid soodusnimekirja võimalikult kiiresti.
Kui paljudes riikides võetakse ravim kohe pärast registreerimist ka soodusnimekirja, siis meil käib see väga vaevaliselt. Oleme selles osas Euroopas viimaste hulgas – kui mujal kulub uue ravimi menetlemiseks keskmiselt 300, siis meil 800 päeva. Aastatel 2008–2010 said Eestis soodustuse kõigest 15 uut ravimit. Paljudel juhtudel leitakse, et rahakulu on suurem kui ravimist saadav tulu.
Eks need on üsna keerulised otsused, kust tõmmata piir. Vahel ei jõuta tootjaga ka hinnas kokkuleppele. Näiteks reumahaigeid saaks märksa tõhusamalt aidata, kui nad saaksid bioloogilist ravi, aga ravi määramise kriteeriumid on väga rangelt paigas. Tegelikult võiks ravi saajaid olla oluliselt rohkem ja raviga võiks alustada palju varem, sellega võidaksime suuri summasid, mis kaaluks üles tehtud kulutused ravimitele.
Kui haiglate ja meditsiinis kasutatavate tehnoloogiate osas oleme Euroopa keskmisel tasemel, siis ravimite soodustamisel hoiame punast laternat ja see avaldub paratamatult rahva tervises.
Mis on geneerilised ravimid? Kas nad on ikka sama toimega kui originaalid?
Esimese 15 aastaga, mil uus ravim on patendikaitse all, peab see oma kulud tasa teenima, seejärel võivad seda hakata tootma ja müüma kõik, kel huvi ja võimalus. See toob üldjuhul ka ravimihinna alla. Tõepoolest on geneerilisel ravimil originaaliga sama mõju, sest toimeaine on üks. Seetõttu on ka Eesti valinud tee, kus arstidel on kohustus kirjutada retseptile toimeaine.
Mis ravimid need on, mida arstid oma lauasahtlist või kitlitaskust lehtede kaupa võtavad ja patsiendile tasuta annavad?
Need on raviminäidised. Kui ravim on päris uus ja ravimifirma soovib seda tutvustada, siis on hea teha seda kõigepealt arstide kaudu, et ka nemad saaksid seda käes hoida ja näha, millega tegu. Raviminäidistele on kehtestatud piirangud, mis reguleerivad nende lubatud arvu ja kasutusaega.
Kuidas on lood tohtrite n-ö moosimisega ravimitootjate poolt? Mil moel see ravimite soovitamist võib mõjutada?
Ajaloolist hirmu selle asja pärast on liiga palju. Võib kindlalt öelda, et sellist mõjutamist või äraostmist, mis väljub seaduse või eetikakoodeksi piiridest, üldiselt Eestis ei toimu.
Aga kuidas on lood lõunamaareiside, kallite konverentside ja meelelahutuse kinnimaksmisega?’
Sellega on sama lugu – palju eelarvamusi pärineb ajast, kui tootjate eneseregulatsioonid ei olnud veel tasemel. See kõik on nüüd väga rangelt reguleeritud.
Konverentsidel osalemist võib toetada juhul, kui need toimuvad mõistlikus kohas ega sisalda meelelahutust. Igasugune meelelahutus ja turism on arsti eralõbu, seda ei toetata. Eesti arstid käivad konverentsidel hankimas uusi teadmisi, mida ka Eestis rakendada.
Enamasti tasutakse osalemistasu ja teatud ulatuses makstakse ka transpordi eest. Kõik kingitused on piiratud 6,40 euroga. Tegelikult on ravimitootjate kulude pool nii kokku tõmmatud, et see võib hakata juba info levitamist mõjutama.