Aina rohkem diagnoositakse rasedatel vähki

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Uuringu kohaselt on kasvanud nende naiste arv, kes saavad vähkihaigestumisest teada kas raseduse ajal või 12 kuud pärast sünnitust. Selle põhjuseks peetakse paranenud diagnoosimisvõimalusi ning sünnitajate kõrgemat vanust.

Ajakirjas British Journal of Obstetrics and Gynaecology ilmunud uuringus selgitatakse, et rasedate seas avastatud vähijuhtude arv on kasvanud tänud paremale avastamisele, sest naised on raseduse ajal meedikute tihedama jälgimise all, kirjutab Telegraph.

Ka võivad hormoonid raseduse ajal stimuleerida kasvajarakke ning nii muutub kasvaja paremini märgatavaks. Oma osa on ka sünnitajate vanuse kasvus.

Austraalias tehtud uuringu ajal jälgiti 1,3 miljonit rasedat ajavahemikus 1994 kuni 2008. Uuringu ajal tuvastati 1798 vähijuhtu raseduse ajal, mis teeb ligi 137 juhtu 100 000 sünni kohta. Kui 1994. aastal oli 112 vähijuhtu 100 000 sünni kohta, siis 2008. aastal oli need näidud kasvanud juba 191,5 juhuni 100 000 sünni kohta.

Kui 1994. aastal oli iga seitsmes sünnitaja vanem kui 35 aastat, siis 2008. aastaks juba iga neljas.

Kõige enam esines rasedatel ja äsjasünnitanutel naha-, rinna-, kilpnäärme ja teisi sisenõrenäärmete vähki, aga ka munasarja kasvajaid. «Trend lükata sünnitust edasi on viinud olukorrani, kus vähki haigestumine raseduse ajal kasvab,» rääkis Sydney ülikooli professor Christine Roberts.

«Kuigi emade vanus on tugev riskifaktor vähi puhul, selgitab see vaid osa vähijuhtumeid,» selgitas Roberts. Ta lisas, et raseduse ajal suhtlevad naised meedikutega sagedamini ning seetõttu kasvab avastamise tõenäosus. Ka võib rasedus soodustada kasvaja arengut.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles