Südamehaigused muutuvad koos aja ja harjumustega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal Eestit külastanud Euroopa Kardioloogide Seltsi presidendi professor Panos Vardase sõnul on paljudes Euroopa riikides tänu suitsetamisvastastele regulatsioonidele südamehaigusi vähem, kuid samas on kerkinud esile uued probleemid, näiteks laste ülekaalulisus.

Kui 20. sajandi esimeses pooles kimbutas Euroopat vaesus ning esines palju südamereumat ja klapihaigusi, siis sajandi teisel poolel said inimesed rikkamaks ja hakkasid elu nautima, sealhulgas rohkem rasvast toitu sööma. See tõi kaasa rohkem südameveresoonkonna ateroskleroosilisi haigusi ehk kolesteroolist tingitud arterite lupjumist, mis viib lõpuks välja infarktini.

Professor Vardase sõnul on aga viimase aastakümnega tekkinud Euroopas situatsioon, kus vanad tendentsid süvenevad, aga suureneb oluliselt vanurite osakaal, mis tähendab üha rohkem degeneratiivseid (vananemisest tingitud – toim) haigusi ja vajadust pidevalt vanureid jälgida.

Euroopa on aga Vardase hinnangul ka südamehaiguste poolest väga erinev. «Kui võtame n-ö klassikalise Euroopa ehk piirkonna Portugalist Venemaani, on olukorrad erinevad, kuna kardiovaskulaarsed haigused on väga tugevalt seotud riigi sotsiaalmajandusliku olukorraga,» rääkis Vardas.

Professori sõnul tehakse paljudes Euroopa riikides üha rohkem plaane, kuidas südameprobleeme ära hoida – parimaks näiteks on siin suitsetamisvastane tegevus.

«Nendes riikides, kus on võetud vastu ranged suitsetamisvastased regulatsioonid – Suurbritannias ja põhjamaades: Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis –, on esimesed julgustavad tulemused südamehaiguste vähenemisel juba näha,» kinnitas Vardas.

Euroopa idapoolsetes riikides, eriti Ukrainas ja Venemaal, on Vardase sõnul kõige suurem probleem see, et majandusliku olukorra tõttu ei järgita Euroopa Kardioloogide Seltsi soovitusi. «Idapoolsetes riikides ei saa tervishoiusüsteem endale sageli lihtsalt majanduslikult lubada oma kodanike kaitsmist,» selgitas Vardas. «Olen aru saanud, et isegi Eestis, Euroopa Liidu riigis, peavad patsiendid oma taskust uuemate ravimite eest ise täishinna maksma.»

Kui suitsetamisvastane tegevus näitab juba esimesi positiivseid tulemusi, siis üha suuremaks probleemiks muutub ülekaalulisus, eriti ohtlik on laste ülekaal. «Kohtusin hiljuti Euroopa tervishoiuministritega ja ülekaalulisus, eriti laste ülekaalulisus, oli üks peamisi teemasid,» selgitas Vardas. «See läheb aina hullemaks. Lapsed söövad toitu, milles on palju soola ja rasva, ning see ei ole neile ega nende südamele hea.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles