Ida-Viru haiglas abita jäänud sünnitaja kihutas Tartusse last ilmale tooma

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle poisi ema pidi sünnitamiseks sõitma Kohtla-Järvelt Tartusse.
Selle poisi ema pidi sünnitamiseks sõitma Kohtla-Järvelt Tartusse. Foto: Erakogu

Eelmisel reedel Ida-Virumaa keskhaiglast abi otsima läinud esmasünnitaja pidi käima mitme eri korrusel vahel, kuid jäi sellegipoolest loodetud abita ning pere esiklaps sündis hoopis Tartus.

Postimehe poole pöördunud noore isa sõnul läksid nad 14. septembri hommikul kella üheksa paiku naisega Kohtla-Järve haiglasse, kuna naisel algasid tuhud. Haiglasse jõudes pöördus pere fuajees istunud vanema naise poole.

«Naine, kellele oli vastumeelt raamatu lugemisest loobuda, ütles meile komandöri hääletoonil, et minge kolmandale korrusele,» rääkis mees.

Mööda treppe ronides jõudis pere kolmandale korrusele ja seal taheti neilt mehe sõnul taas nõudlikul häälel teada, miks nad seal on. «Kõht oli naisel selline, et seda oli võimatu mitte märgata,» imestas mees. Pere seletas, et otsivad arsti, kes kontrolliks, kas tegu on sünnitusega. Seepeale saadeti nad samal korrusel olevasse teise kabinetti. «Aga seal ei olnud arsti, vaid hoopis koristaja,» meenutas mees.

Koristaja soovitas perel minna paar korrust allapoole günekoloogiaosakonda. Alla jõudes soovitas järgmine koristaja minna koridori lõpus asuvasse kabinetti. Seegi ruum oli tühi. Pere ootas veerand tundi, kuid kedagi ei tulnud. Kuna ühest kabinetist kostis hääli, siis pöörduti sinna. Ruumis oli kaks meesarsti ning kui tulevane isa püüdis selgitada, et ta naine vist sünnitab ja kas naist ei vaadataks läbi, siis küsiti vastuseks, kas nad on vastuvõtule registreerunud. Kui mees selgitas, et  tuldi lihtsalt kontrollima, siis saadeti pere tagasi kolmandale korrusele.

Tartusse sünnitama

«Olime sellest nii šokeeritud, et lahkusime haiglast ja sõitsime Tartusse,» meenutab mees. Ta tunnistab, et ületas sõites kiirust ning Iisaku alevikust sõitis ta läbi 100 km/h. Politsei pidas auto kinni ning kui juht selgitas, et naine sünnitab, siis andis politseinik talle dokumendid tagasi ja soovitas: «Kiirustage, aga ilusasti». Tartu haiglasse jõudis pere kell 10.40 ja nad  suunati kohe sünnitusosakonda, kus  nende juurde tuli arst. «Edasi oli kõik nagu muinasjutus, meile pöörati nii palju tähelepanu, et see oli pisarateni liigutav,» tunnistas mees. Kell 17.40 sündis nende poeg.

Ida-Viru Keskhaigla kvaliteedijuhi Aivar Toominga sõnul kohtusid osakonda pöördunud inimesed koristaja Ljudmilla Gorbatšovaga, kes küsis neilt, kas nad tulevad haiglasse, ja talle vastati, et soovitakse rääkida arstiga. Küsimusele, kellega arstidest nad tahavad rääkida, vastas meesterahvas, et neil on ükskõik. Pere suunati II korrusel asuvasse arstide tuppa, kus olid dr  Aleksandr Zakutski ja osakonna juhataja kt dr Tivodar Lakatoš.

«Meesterahvas küsis arstidelt, kas nad saaksid naise üle vaadata, mille peale küsiti neilt, kas nad on registreeritud, sest arst arvas, et nad on suunatud ultraheliuuringule,» vahendas Tooming arstide meenutusi sellest juhtumist.  Ultrahelikabinet asub otse arstide toa vastas, kus oli kohe algamas ambulatoorsete patsientide vastuvõtt.

Dr Lakatoši selgituste kohaselt paluti pärast olukorra täpsustamist paaril pöörduda III korrusel asuvasse vastuvõtukabinetti. «Arsti saabudes nimetatud kabinetti polnud patsient sinna tulnud,» kinnitas kvaliteedijuht.

«Kokkuvõttes on tegemist kahetsusväärse juhtumiga, kus üks osapool ei suutnud selgitada, mis on nende tegelik probleem ja teine osapool (haigla personal) ei andnud selgitusi patsiendile piisavalt arusaadavalt,» tõdes haigla esindaja. Tooming lisas, et sarnaseid kaebusi ei ole nende haiglas varem esinenud.

«Oleme sünnitusabi- ja günekoloogia osakonna juhataja kt ja vanemämmaemandaga analüüsinud nimetatud juhtumit ning teinud järeldused edaspidiseks sarnaste olukordade vältimiseks. Oleme valmis patsiendi ees vabandama juhtunu pärast,» rääkis Tooming.

Ida-Viru Keskhaiglas on päevasel ajal osakonnas samaaegselt tööl arst-osakonna juhataja, arst, lastearst (mikropediaater), vanemämmaemand, ämmaemand, meditsiiniõde, lastetoa õde, hooldaja ja koristaja.

Nimetatud kuupäeval, 14. septembril oli osakonnas 11 patsienti ja 8 vastsündinud last (s.h kaksikud). Ämmaemand oli visiidil ning tegeles operatsioonijärgsete patsientidega, meditsiiniõde oli hõivatud lastetoas. Lastetoa õde oli haiguslehel ja teda ei olnud kellegagi asendada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles