See streik tuleb uutmoodi

Anneli Ammas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Foto: Liis Treimann / Postimees

Eile õhtul kirjutasid tervishoiutöötajate kutseliit, arstide liit ja haiglate liit Lääne-Tallinna keskhaiglas kinniste uste taga alla streigieelsele leppele, millega määrati, kuidas streigi ajal tagada hädavajalik arstiabi.

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa selgitab, kuidas 1. oktoobrist Tallinna ja Tartu suurtes haiglates töö käima hakkab.

Kes siis esmaspäeval Tallinna ja Tartu haiglates streikima hakkavad?

Streigivad kõik need, kellel on konkreetsel hetkel vaja streikida. Oleme planeerinud nii, et paneme teatud süsteemid seisma, piirame arstiabi kättesaadavust patsiendile – see on meie surveabinõu neile, kes peavad otsuseid langetama.

See ei tähenda, et meil peaksid kõik korraga streikima – me ei ole seda üldse planeerinud. Meie streigiplaan on natuke teistsugune, kui siiani Eestis harjutud. Seepärast pole mõtet rääkida streikijate arvust, sest see ei ole praegu näitaja. Põhimõte on: nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.

Kuidas streik siis reaalselt välja nägema hakkab?

Ambulatoorseid vastuvõtte ei toimu, mis tähendab, et arstid streigivad, aga vastuvõtuõed ei pea ilmtingimata streikima.

Õdede liidu liikmed ei streigigi ju?

Õdede liit ei korralda küll streiki, aga see ei tähenda, et nende liikmed ei võiks streigis osaleda. Seda ei keela ükski seadus.

Nad ei saa sellisel juhul ka hüvitist?

Seda küll, aga raha ei ole meil ka kõige esimese tähtsusega.

Võtame näiteks arsti ja õe, kes töötavad nii ambulatoorse kui ka statsionaarse poole peal. Kuidas nende streigipäev täpselt välja näeb?

See näebki välja nii, et arst ei tee oma vastuvõttu, aga statsionaaris ta peab oma haigeid ravima, sest seal on erakorralisi patsiente, seal on haigeid, kes on juba statsionaarses ravis, ja nende ravi ei saa pooleli jätta.

Kas siis nii, et arst tuleb tööle, streik algab kell 8 ja kaks tundi on ta statsionaaris, aga kella kümnest peaks algama ambulatoorne vastuvõtt. Mis siis saab? Kas arst võib ambulatoorse abi üldse ära jätta ja teha päev läbi vaid statsionaaris tööd?

Sel ajal kui on ambulatoorne vastuvõtt, arst ikka reeglina tööd ei tee. Arsti tööpäev ei ole minutite pealt lahtriteks jagatud, et see kell tegelen statsionaarse haigega jne. Aga seda küll, kui tal on kabinetis vastuvõtuaeg, siis ta ei tööta, vaid streigib.

Siis kolme tunni ajal, mis on vastuvõtuks ette nähtud, ta streigib?

Just.

Igal õhtul paneb igaüks kirja, millal töötas ja millal streikis?

Jah, selle jaoks on inimesed, kes panevad selle kirja.

Kui arstil on statsionaari päev, siis ta töötab terve päeva seal?

Jah. Vähemalt esimesel nädalal. Siis antakse statsionaarset arstiabi nii, nagu tavaliselt. Statsionaari võetakse esimesel nädalal vastu ka plaanilisi patsiente. Ei võeta vastu neid, kes tulevad ambulatoorsele vastuvõtule, välja arvatud erandgrupid – kuni 18-aastased, lapseootel naised, onkoloogilist ja hemotoloogilist ravi saavad haiged. Loomulikult töötavad erakorralise meditsiini osakonnad.

Esimesel nädalal võtavad statsionaarsed osakonnad vastu nii erakorralisi kui ka plaanilisi patsiente?

Jah. Võiks mainida ka seda, et praegu on haigla elu selline, et enamik patsiente tuleb statsionaari nn erakorralisena. Plaanilist tööd on nagunii vähem ja see ei sõltu streigist.

Kas see on sellest, et aasta mahud on täis ja plaanilisi töid ongi vähem?

Just nimelt, need on piiratud ja selline seis on.

Kui õpetajad streikisid, siis koolitööd ei toimunud ja kolm päeva järjest streikinud õpetajad ei saanud selle eest koolist ka raha. Teie puhul saab tööd edasi teha, aga on mõned, kes osaliselt ei tööta ning selle aja eest saavad arstide liidu streigikassast hüvitist?

On ka arste, kes töötavad ainult polikliinikus ja kes streigivad täielikult. Meie süsteem on lihtsalt selline, et me ei saa oma tööd täielikult katkestada. Te ju ometi ei taha, et haigla uks päris kinni pannakse.

Ei taha ja ilmselt teiegi ei taha, et keegi abi saamata ära sureb!

Seepärast olemegi seda nii planeerinud. See on ka meil esimene kord streik reaalselt teha ja see on keeruline. Me oleme kõik sellest aru saanud.

Palju neid arste on, kes ainult ambulatoorseid vastuvõtte teevad?

Ma ei oska seda täpselt öelda, aga arvan, et kolme haigla kohta on see kolmekohaline arv.

Kuidas te olete otsustanud, kui palju hüvitisi saab streikiv arst streigitundide eest streigifondist? Kas 75 protsenti või rohkem?

Oleme otsustanud nii, et saamata jäänud töötasu kompenseeritakse vähemalt 70–75 protsenti praegu kehtivast miinimumtunnitasust ehk siis kindlasti mitte täispalga ulatuses. Seejuures on ka erandeid, näiteks ainult polikliinikus töötavad arstid – neil on tõenäoliselt võimalik saada suuremas määras hüvitist.

Samas tuleb väga palju ettepanekuid kolleegidelt, kes ütlevad, et tahaks hüvitisest loobuda, las saavad need, kellel seda kõige rohkem vaja. Tahetakse teha hoopis lisaannetusi streigifondi. Streigis osalemine ei sõltu sellest, kui palju raha makstakse, siin on põhimõtted mängus.

Kui suur on teie streigifond?

See on liitude siseinfo ja seda ma ei avalda.

Tean, et see on alla 300 000 euro.

Mina pole teile mingisugust arvu öelnud ja ma ei tea, kust te seda võtate. Avalikult pole see summa kusagil väljas ja kui kuskil keegi on summat näinud, siis pole see kindlasti täielik. Meil on piirkonnaliidud ja rahaallikaid on teisigi.

Kaks kuud võiksite vastu pidada, nagu olete öelnud?

Meie arvutuste järgi küll.

Kas on võimalik, et streigi ajal toimub hoopis tasuline vastuvõtt?

Ei, loomulikult ei toimu ei tasuta ega tasulist vastuvõttu.

Kuidas on õdede ja hooldajatega? Kas nemad hakkavad järgmisel nädalal streikima?

Õed hakkavad streikima täpselt neis valdkondades, kus oleme otsustanud ja kus on vajalik, et just nimelt õde streigib. See puudutab kõige rohkem uuringute poolt, kus reaalne uuringutegija ja analüüside võtja on õde.

Mida see tähendab? Kui ambulatoorsele vastuvõtule tulla ei saa, siis ei saa ju ka uuringuid määrata?

Seda küll, aga patsientidele on antud aegu nn plaanilisteks ambulatoorseteks uuringuteks ja neid siis ei tehta, välja arvatud erandgrupid. Näiteks ei tehta radioloogilisi uuringuid, mis on plaanilises järjekorras.

Mis saab hooldajatest? Ka nemad on teatanud, et ühinevad streigiga.

Hooldajatega on tõesti selline seis, et nad ei streigi. See on arstide ja õdede solidaarne otsus, kuna hooldajate majanduslik olukord ja palk on kõige kehvem, neile mõjub igasugune töötasu kaotus raskelt. Meie streigime ka hooldajate eest, aga nõuded hooldajate palga ja muude tingimuste osas on endiselt sees. Hooldajad toetavad streiki ja on meiega koos.

Mis saab ülejärgmisel nädalal?

Meil on plaanid olemas, aga ma ei tahaks neid veel välja öelda, sest olukord võib iga päev muutuda. Sõltub sellest, kas ja kuidas hakkavad läbirääkimised kulgema.

Mis juhtub esmaspäevast läbirääkimiste osas?

Seni ei ole meil ametlikku infot, et meiega soovitakse uuesti alustada läbirääkimisi. Seadus ütleb, et streigi puhul on pooled kohustatud alustama uuesti läbirääkimisi. Oleme selleks valmis, ootame kutset juba ammu, aga see pole siiani tulnud. Pigem on ministeerium seisukohal, et nemad ei peagi meiega läbi rääkima. Haiglate liiduga on meil kontaktid olemas, aga ametlikku kutset läbirääkimistele ei ole.

Kuidas teatatakse streigist patsientidele, kes järgmisel nädalal ambulatoorsele vastuvõtule tulevad? Kas nad peavad ise uurima või neile helistatakse?

See info on natuke hiljaks jäänud, sest tahtsime, et meil oleks haiglajuhtidega koordineeritud info, et ei annaks patsientidele segast infot. Üldreegel on, et ambulatoorset vastuvõttu ei toimu, välja arvatud erandid. Kui patsiendid tahavad lisainfot saada, kui neil on eriline mure, siis nad saavad seda küsida haiglatest. Patsientide teavitamine ja uute aegade registreerimine on haiglate ülesanne (haiglad ei ole veel patsiente teavitama hakanud – toim).

Mis on sõnum, mis paneb teid streiki ühel hetkel lõpetama? Saan aru, et küsimus pole vaid rahas.

Kindlasti ei saa see olla ainult palganumbri kokkulepe, vaid seal juures peab kindlasti olema ka üldisemaid asju, mis puudutab koormusi ja üldist süsteemi. Oleme kompromissideks valmis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles