Kardioloog: streikida on psüühiliselt tohutult raske

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Tallinna keskhaigla arstide peausaldusisik kardioloog Lembi Aug.
Lääne-Tallinna keskhaigla arstide peausaldusisik kardioloog Lembi Aug. Foto: Toomas Huik

Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloog Lembi Aug tunneb streigi raames kõige suuremat muret patsientide pärast, kes on plaanilise arstiabi järjekorras, kuid vajaksid tegelikult erakorralist abi. Sellest hoolimata peavad arstid tema sõnul südame kõvaks muutma, et olukord paraneks nii patsientidele kui arstidele.

«Streikida on psüühiliselt tohutult raske, sest mul on ka inimestest kahju. Aga kui ma praegu ei tee südant kõvaks, siis ma ei ole kindel, kas ma pensionieani elan. Ma ei kujuta ette, kuidas me suudame endale iga päev meelde tuletada, et praegu ei ole aeg olla nõrk,» ütles kardioloog Lembi Aug.

Tema sõnul on meditsiinis kõige suurem probleem see, et otsuste tegemisel ei arvestata reaalse olukorraga. «Otsused on paberil ilusad, aga reaalsusega nihkes ja inimeste otsestele vajadustele kohati ei pöörata piisavalt tähelepanu,» arvas Aug.

Ta tõdes, et ehkki kardiolooge on vähe ja järjekorrad niigi pikad, tuleb streikida. «Osa inimesi ei usalda perearste ja tahavad lihtsalt kardioloogi juurde kindluse mõttes tulla. Nende puhul ei teki probleemi,» arvas Aug. Samas tõi ta välja teise grupi inimesi, kes tulevad plaanilisele eriarsti vastuvõtule, ehkki vajaksid tegelikult erakorralist abi, aga pole sellest lihtsalt ise aru saanud.

«Inimene kohaneb oma teatud puuetega. Näiteks trepist tõustes tekib hingeldus ja inimene seostab seda lihtsalt vanadusega. Tegelikult võib-olla on tal olnud hoopis infarkt, aga valu sündroomi ei ole nii tugevalt olnud,» ütles Aug.

Streigi tõttu lükkub nende haigete vastuvõtt veel kaugemasse tulevikku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles