Arstide liit: tervishoiutöötajate ülekoormus mõjutab ravikvaliteeti

Heidi Ojamaa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa
Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa Foto: Liis Treimann / Postimees

Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul töötavad tervishoiutöötajad poolteise või isegi kahekordse koormusega ja seda mitte seetõttu, et ollakse rahaahned, vaid eelkõige seetõttu, et tööjõudu süsteemis ei jagu.

Koormusnorme tahtis liit mais sotsiaalminister Hanno Pevkuriga arutada. Rehemaa sõnul minister nende muret täielikult ei mõistnud ja tahtis ära oodata arstide koormuste uuringu tulemused, mida aga pole tänaseni.

Ta märkis, et vaja on täpselt paika panna, kui palju töömahtu saab nõuda ühelt arstilt, õelt või hooldajalt 1,0 koha piires. Määratud peab olema, kui palju patsiente arst võib maksimaalselt ravida ambulatoorselt ja statsionaaris ning mitu patsienti ühe õe ja hooldaja kohta võib olla osakonnas, neid piire praegu sätestatud ei ole.

Formaaljuriidiliselt ei pea tervishoiutöötaja töötama enam kui 1,0 koormusega. Aga sellisel juhul jääks töö tegemata, lisas ta. «Sellist tööd, nagu on arstidel, õdedel, õpetajatel, päästjatel, ei saa koguaeg jutti teha. Inimene peab saama ka puhata.»

Rehemaa märkis, et tervishoiutöötajate puhul on stress ja väsimus patsiendile ohtlik ning sellest tulenevalt nõuab liit koormuste reguleerimist ja piiramist.

Tema sõnul on haiglates seoses tööjõu vähesusega levinud valvete ametlikult graafikusse mitte kandmine, kuna seaduses sätestatud lubatud töötunnid ületatakse. «Kui arst on päeval tööl ja öösel valves, peaks ta saama vaba aega, aga kes siis järgmisel päeval tema töö ära teeb?»

Arstid on ise ka nõus, et nad saavad lisaraha, aga teevad ka rohkem tööd ning neile makstakse tasu kokkuleppel. See tähendab Rehemaa sõnul seda, et palgauuringutes kajastatakse tasusid, sealjuures arvestamata, mitu tundi töötaja reaalselt töötab.

Tartu ülikooli kliinikumi arstide sõnul on andnud just töötamine poolteise või isegi kahekordse koormusega alust meedia spekulatsioonidele arstide kõrgete palkade kohta. Tegelikult sisaldavad väljatoodud palgad alati ka lisatööd. Üks Tartu ülikooli kliinikumi arstidest tunnistas avalikult, et saab 2500 eurot kuus, aga seda inimvõimete piiril oleva 360 töötunni eest.

Arstid märkisid, et arvestades eriarsti koolitamisele kuluvat keskmiselt kümneaastast õppeaega, tööalast vastutust, Euroopa tavasid ja geograafilist asukohta, võiks pidada põhjendatuks 40-tunnise töönädala eest kahekordset Eesti keskmist töötasu ehk praegu 1600–1700 eurot kuus. Soovitud kollektiivlepingu alusel oleks eriarsti minimaalseks kuutasuks 1444 eurot.

Alarahastus ja ületöö ning samal ajal lähiriikide paremad töötingimused ahvatlevad aga nii nooremaid kui ka vanemaid kolleege Eestist lahkuma. Teatud erialadel või osakondades on kriitiline piir kas juba ületatud või kohe-kohe kätte jõudmas.

Riigikontrolli 2005. aastal koostatud tervishoiuvaldkonna töötajate vajaduse ja koolitustellimuse aruande kohaselt töötas toona mitmel töökohal arstidest 46 protsenti, hambaarstidest 37 protsenti, ämmaemandatest 23 protsenti ja õdedest 12 protsenti. Kui kõik tervishoiutöötajad töötaksid ühel töökohal, jääks kontrolli hinnangul üksnes tervishoiusektoris täitmata ligikaudu 8000 töökohta, seda eeldusel, et kõik neist töökohtadest on vajalikud ja säilivad ka pärast tööjõuressursi vähenemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles