Väga suur osa sakslastest (koguni 73 protsenti) ei ole sugugi õnnelikud suveajale ülemineku suhtes. Pühapäeval keeratakse jälle kellasid ja kella kahest saab kolm – see annab õhtuks ühe lisatunni valget aega juurde.
11 huvitavat fakti kellakeeramise kohta
28. märts 2015, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaleht Bild toob välja 11 huvitavat fakti kellakeeramise kohta.
1. Algselt oli kellakeeramise eesmärgiks hoida kogu elektrienergiat. Täna me teame, et elektritarbimine ainult kasvab ega näita pidurdumisest ühtki märgi.
2. Uuringute andmeil kaasneb kellade keeramisega ka iga-aastaselt küllaltki palju segadust. Näiteks – iga neljas keerab kella vales suunas. Iga kümnes jääb kellade keeramise tõttu kusagile hiljaks.
3. Meie kehad järgivad väljakujunenud päeva ja öö rütmi. Kui seda muuta, mõjutab see meie immuunsüsteemi. Immunoloogide sõnul oleme sellise ajalise nihke järel palju vastuvõtlikumad nakkushaigustele ja külmestusele.
4. Paljud inimesed võivad kogeda kellakeeramise järel ajavööndivahetuse väsimusele sarnast tunnet. Tekib väsimus ja tuimus. Paljud tulevad sellega toime vaid paari kolme päevaga, tundlikemal inimestel võib see võtta aga nädalaid või koguni kuid.
5. Kahtlused selles osas, et kellakeeramine võiks ka meedikutele tööd tuua, polegi vaid kahtlused. Kellakeeramise ajal on mõnedel riskigruppi kuuluvatel patsientidel tõenäosus saada südameinfarkt. Uuringuraportite järgi suureneb erinevatel andmetel kellakeeramise järgsel ajal südameinfarktidega pöörduvate patsientide hulk kuni 25 protsenti. Enamik neist on naised ja vanurid.
6. Ka suureneb õnnetuste arv. Süüdistada saab siin väsimusest tulenevat tähelepanu langust. The Auto Club Europa (ACE) arvutas välja, et ühes kuus pärast kellakeeramist kasvab õnnetuste hulk kuni 20 protsenti möödunud kuuga.
Teine põhjus kasvuks on see, et meie elu nihkub tunni võrra varasemale ajale, millega pole harjunud metsik elu. Metsloomad otsivad just hommikuse päikesetõusu ajal süüa. Sel ajal liiguvad nad sageli ka üle maanteede ning nii ongi loomadega seotud autoavariid sagedamad pärast kellakeeramist, leiab Saksa metsaelu ühendus.
7. Ka loomad kannatavad selle muutuse käes – näiteks lehmadel väheneb piimatootlikkus kuni 10 protsenti. Neil kulub kuni nädal, et uue olukorra ja kellaga harjuda.
8. Isegi väiksemad koduloomad pole muutusest just eriti sillas. Koerad, kes on harjunud kindlatel kellaaegadel toitumisega, ei saa sellest muutusest aru.
9. Eriti puudutab muutus lapsi. Nende tähelepanuvõime hajub. Uuringud näitavad, et ainult tund vähem und vähendab koolis võimekust 30-40 protsenti.
10. Vahetustes töötavad inimesed kannatavad ka. Öösel vahetuses olles pead sa ühe tunni kellakeeramise hetkel rohkem töötama. On asutusi, kus selle lisatunni eest ei maksta.
11. Ka saksa raudtee- ja logistikaettevõtted kritiseerivad bürokraatiat, kuna muutmist vajavad rongide sõiduplaanid ja ka ligi 120 000 kella.