Eesnäärmevähk on arenenud riikides ja ka Eestis kõige sagedamini diagnoositav pahaloomulise kasvaja vorm meestel, aga võrreldes teiste riikidega surrakse Eestis selle tõve tõttu märksa enam.
Eestis sureb ebanormaalselt palju mehi eesnäärmevähki
Enamasti on eesnäärmevähi puhul tegemist aeglaselt, aastaid areneva haigusega, mis on õigeaegse meditsiinilise tegevuse rakendamisel varases staadiumis edukalt diagnoositav, kirjutab meditsiiniuudiste portaal. Seetõttu sureb arenenud riikides eesnäärmevähki vastava diagnoosi saanud meestest õnneks vaid väike osa.
Ameerika andmetel tugineva uuringu alusel tuvastatakse see vähiliik elu jooksul ühel mehel kuuest, ent vaid üks mees 33st sureb otseselt selle haiguse tagajärjel.
Eesti ja teised Põhjamaad eristuvad aga muust maailmast erakordselt suure suremusega just eesnäärmevähki. 2008. aasta andmetel oligi suremus Euroopa riikide seas kõige suurem Eestis – 38 juhtu 100 000 mehe kohta.
Viimaste võrreldavate andmete alusel diagnoositi 2006. aastal Eestis 818 esmast juhtu ja samal aastal suri eesnäärmevähki 231 meest.
Vähiga meeste elumus Eestis väga väike
Ameerika Ühendriikides, kus eesnäärmevähi käsitluses vast kõige enam saavutatud on, olid samad näitajad 2007. aastal vastavalt 218 900 ja 27 050. Oluline on teada, et nii haigestumus kui ka suremus eesnäärmevähki on Eestis suuremad kui kahel skriiningu alla kuuluval naistespetsiifilisel vähil, st emakaela- ja rinnavähil kokku.
Küsimus, miks on Eestis eesnäärmevähki suremus jätkuvalt ebanormaalset suur, on süstemaatilise analüüsi puudumisel siiani akadeemilise vastuseta. Tõenäoliselt on põhjus see, et haigus avastatakse liiga hilja.
Enamikus arenenud riikides on 21. sajandiks jõutud olukorrani, kus metastaasidega haigusstaadiumis avastatakse ligi 10 protsenti eesnäärmevähi juhtudest. Ka Eestis on see näitaja vähenenud, kuid siiski 5–10 korda suurem kui näiteks Ameerika Ühendriikides.
Ameerika Vähiinstituudi andmetel oli aastail 2002–2008 diagnoositud vähijuhtudest 93 protsenti piirdunud eesnäärme või väikesel hulgal ka regionaalse levikuga. Mõlemal juhul on viie aasta elumus pea 100 protsenti.
Eestis ei ületa viie aasta elumus üheski vanusegrupis 60 protsendi künnist ja selle põhjus peitub suure tõenäosusega metastaasidega vormis leitud vähkide suures osakaalus.
Seega on olulisim eesmärk eesnäärmevähi õigeaegne avastamine. See vähiliik on unikaalne selle poolest, et haiguse areng on aeglane ja arstidel on 5–10-aastane aken, kus haigus on kättesaadavate meetoditega juba diagnoositav, aga ei ohusta veel otseselt mehe tervist.