Mürgistusteabekeskus sai mullu kokku 296 ravimimürgistusega seotud kõnet neist 29,2 protsenti puudutasid uinutite ja anksiolüütikumide ehk trankvillisaatorite manustamist.
Infoliin: enim esineb uinutite ja rahustite mürgistusi
Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ütles Postimehele, et uinutite ja rahustite järel on järgmiseks suurimaks mürgistuse allikaks valuvaigistid ning palavikualandajad, nende mürgistustega seotud kõnesi oli 13,8 protsenti.
Hormoonpreparaatide manustamisega pöörduti infoliini 11,1 protsendil kõnedest, 8,8 protsendil rögalahtistite, 6,5 protsendil südame- ja veresoonkonna ravimite ja 5,8 protsendil loodustoodete ja ravimisarnaste toodetega.
Oder märkis, et paljudel juhtudel on õnnetus juhtunud lapsega, kes on saanud kätte kodus olevad ravimid või on ravim manustatud lapsele vanemate poolt valesti.
Infoliin on nõustanud ravimite vale tarbimise tõttu tekkinud mürgistusjuhtumites tavaelanike kõrval ka haiglaid ja kiirabisid, seda just täiskasvanute, noorukitega seotud suitsiidkatsete konsultatsioonid edasise ravitaktika osas.
Samuti on oluline osa mürgistuskõnesid põhjustatud ka valuvaigistite, kõikide viirushaiguste puhuste ravimite ja mõni kord ka allergiavastaste ravimite valest manustamisest.
Kokku helistati infoliinile mullu 1119 korral. Mürgistuste statistikat teeb lisaks mürgistusteabekeskusele, ka kiirabid ning haigekassa.