Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus töötavad glaukoomiõed Erika Kõvamaa ja Sirje Raja patsientidega iseseisvalt, ilma arsti kohalolekuta.
Glaukoomiõde aitab haigust mõista
14. märts 2013, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Glaukoomiõe vastuvõtule suunab silmaarst inimesed, kelle krooniline haigus ei ole progresseeruv, vaid stabiilne, kuid kes ikkagi peavad end vähemalt kaks korda aastas spetsialisti juures näitamas käima.
Silmaarstil jääb samal ajal rohkem aega nende patsientide tarvis, kelle haigus vajab tõsist sekkumist. Ka tekib siis enam ruumi uutele inimestele, kes järjekorras ootavad.
Salakaval hiilija
Silmaarst Marko Pastak rõhutab, et glaukoom on salakaval haigus, mille korral kahjustub nägemisnärv. Tekkivad muutused on paraku tagasipöördumatud ja need võivad põhjustada nägemise kaotuse.
Eriti kurb on, et haigust ära hoida pole võimalik. Kui see inimest tabab, aheneb vaateväli järk-järgult, kuni ühel päeval kustub viimnegi valgusviirg. Üks väga olulisi riskitegureid on silma siserõhu tõus. Aga glaukoom võib esineda ka täiesti normaalse silma siserõhu korral.
«Me ei saa ennast sellest haigusest päästa, aga hoida saame küll,» räägib Marko Pastak, pidades silmas, et vanuse kasvades tuleb paluda arstil end regulaarselt kontrollida. Eriti kehtib see nõue vanemate kui 65-aastaste inimeste kohta.
Vaid õigeaegse diagnoosi korral võib kindel olla, et ravi suudab hoida inimese elukvaliteeti. Ravi ise kestab elu lõpuni. Just krooniliste glaukoomihaigete jälgimiseks, kelle haigus ei näita süvenemise märke, ongi silmakliinikus tööd alustanud glaukoomiõed.
Töö on korraldatud nii, et kui arst on suunanud patsiendi õe juurde, siis õde suunab ta poole aasta pärast jälle arsti juurde tagasi. Kui õde märkab patsiendil midagi, mis nõuab arsti konsultatsiooni, on tal kohe selleks võimalus.
Arst ja õde on meeskond
Glaukoomiõed Erika Kõvamaa ja Sirje Raja on iseseisvalt patsiente nõustanud pool aastat ning seni on kõik laabunud. Ühele patsiendile on õel aega 45 minutit, sellest jätkub uuringuteks ja nõustamiseks nii haiguse kui ka ravi küsimustes.
Silmaarst Marko Pastak rõhutab, et kroonilise glaukoomihaige tervis püsib hea vaid siis, kui ta on oma haigusest teadlik ja järgib täpselt arsti juhiseid. Selles saavad õed arsti hästi toetada.
Õde Erika Kõvamaa ütleb, et vahel ilmneb vigu juba silmarohu panemisel. «Mõnda rohtu on vaja panna hommikul, aga selgub, et patsient paneb seda õhtul,» räägib ta. Õde Sirje Raja lisab, et iseseisvalt töötava õe töö on vastutusrikas, kuid erialaliselt põnev ja motiveeriv. «Meie patsiendid on kõik väga tublid ja me hoolime neist väga,» sõnab ta.