Katseprojektis ravitakse Eesti suhkruhaigeid nutitelefoni kaudu

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-tervise projekti käigus antavad seadmed.
E-tervise projekti käigus antavad seadmed. Foto: Erakogu

Paarkümmend Eesti suhkruhaiget osalevad rahvusvahelises uurimisprojektis eMedic, millega katsetatakse uudset veebilahendust, mis peaks andma diabeetikutele lihtsama ja tervema elu.

Näiteks selle asemel et pidevalt arsti vahet joosta, saadab patsient tehniliste abivahendite kaudu arstile regulaarselt oma tervisenäitajaid, saab vastuseid ja ravi muudetakse vastavalt vajadusele.

Uurimisprojekti koordinaatori Mall Maasiku sõnul peaks see andma vastuse, kuidas parandada diabeedi ja teiste krooniliste haiguste ravivõimalusi. Projekti käigus arendatakse uusi tehnoloogilisi rakendusi ja monitooringuvahendeid, rääkis Maasik. Samuti arendatakse virtuaalse konsultatsiooni meetodit.

EMedicu projekti algatasid 2011. aastal Soomes Turu Ametikõrgkool ja Turu Teaduspark ning see kestab tänavuse aasta lõpuni. Projektis osalevad neli riiki: Soome, Eesti, Läti ja Rootsi. Projekti rahastatakse programmist «Central Baltic Interreg IV A 2007–2013» ning selle eelarve on 2,17 miljonit eurot. EMedicu Eesti initsiaator oli doktor Madis Tiik ning partner TTÜ Kliinilise Meditsiini Instituut.

«Kuna suhkruhaigusel on hilistüsistusi mitmete organsüsteemide kaupa, on projektil konkreetsemad alalõigud – dia­beedi kaugmonitooring ja jalahaavaravi,» täpsustas koordinaator.

See tähendab, et projekti käigus katsetatakse tehnoloogiat kahes suunas. Esimene on diabeedi kodumonitooring, kuhu kaasati üle Eesti 11 perearstikeskust ning 23 patsienti, kes on I ja II tüübi diabeetikud vanuses 17–64 aastat. «Need on peamiselt insuliini süstivad patsiendi, kelle glükohemoglobiin ehk pikaajaline keskmine veresuhkur on üle 7,5,» selgitas Maasik. Iga kolme kuu tagant toimub kontrollmõõtmine perearsti juures ning vajadusel muudetakse raviskeemi.

Teises suunas ehk diabeetilise jalahaavandi ravis toimub referentskeskuse Ida-Tallinna keskhaigla ning tugikeskuste (neli maakonnahaiglat) vahel telemeditsiiniline infovahetus. «Eesmärk on vältida patsiendi jooksutamist referentskeskuse vahet, kui meditsiinilise otsuse saab langetada ka kodukohast lahkumata. Patsiendi konsultatsioon toimub virtuaalselt ning selle kaudu otsustatakse, kas ta vajab täpsustavaid uuringuid või haiglaravi,» rääkis Maasik.

Diabeedi kodumonitooringu juhtprojektis antakse patsientidele aastaks kasutada seadmete komplekt: nutitelefon, glükomeeter ja vererõhuaparaat. Kõik kolm seadet suhtlevad omavahel bluetooth’i abil.

Projekti jaoks loodud veebikeskkonnas PHRBox koostab arst diabeetikule raviskeemi ja jälgib selle täitmist. Patsiendi käes olevas nutitelefonis on rakendus, kuhu saab glükomeetrist ja vererõhuaparaadist mõõtmistulemused üle kanda, ja osa andmeid sisestab suhkruhaige ise – toitumine, ravimid jms. Andmeid on võimalik sisestada ka veebikeskkonnast.

Kogunenud andmete alusel koostab programm mitmesuguseid raporteid, mis aitavad arstil saada parema ülevaate patsiendi seisust. Ka diabeetikul endal on võimalik näha andmete ajalugu, vaadata raporteid, suhelda arstiga jne. «Olulisim nii arsti kui patsiendi jaoks ongi vast andmete visualiseerimine ja trendide väljajoonistumine,» arvas Maasik.

Projekti kaugem eesmärk võiks koordinaator Maasiku sõnul olla patsiendi kaasatuse ja vastutuse suurendamine oma kroonilise haiguse kontrolli all hoidmisel. Just tänu tehniliste lahenduste kasutamisele on patsient sellest paremini informeeritud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles