Eestis on praegu 256 000 hüpertoonikut, kes peavad igapäevaselt kasutama vererõhuravimeid ning järgima tervislikke eluviise, piirates seejuures ka kindlasti soola tarvitamist.
Iga viies eestlane peab piirama soola tarvitamist
10. aprill 2013, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südamearst Margus Viigimaa kinnitusel on Eestis 256 000 hüpertoonikut ehk vererõhuravimeid kasutab iga viies eestlane, kaasa arvatud lapsed. Hüpertooniaga ehk kõrgvererõhktõvega patsientidele on professor alati andnud kolm peamist soovitust: vähendada soola toitudes, regulaarselt sportida ning vähendada tervislikult kehakaalu.
Tuginedes ülemaailmsetele teaduslikele uuringutele, teadis Viigimaa rääkida, et kolmandikul hüpertoonikutest langeb neid soovitusi kuulda võttes vererõhk tublisti, mistõttu kasutavad nad edaspidi tunduvalt vähem ravimeid või ei kasuta neid enam üldse.
Viigimaa sõnul oleks hea, kui täiskasvanud inimene tarvitaks ööpäevas kolm kuni viis grammi soola. «On rahvaid, näiteks eskimod, kes tarbivad soola veelgi vähem, kuid on seejuures väga terved,» tõdes ta.
Arsti sõnul aitab soola mõõdukas tarvitamine tunduvalt vähendada inimesi sagedasti kollitavaid haigusi, nagu kõrgvererõhktõbe, ajuinsulti ja südamepuudulikkust.
Tervise Arengu Instituudi eksperdi Tagli Pitsi sõnul võiks inimene ööpäevas keskmiselt saada maksimaalselt 35 milligrammi naatriumi iga keha kilogrammi kohta. Seega on soola ehk naatriumkloriidi ööpäevane maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest täiskasvanud inimesel umbes viis grammi ehk üks triiki teelusikatäis.
Pitsi ütles, et kuigi Eestis täpne statistika puudub, võib siiski eeldada, et oleme samal tasemel ülejäänud Euroopaga, kus tarbitakse 10–15 grammi soola päevas, mis ületab lubatud päevakoguse mitu korda.
Eeskujulik Soome
Viigimaa arvates võiks Eesti eeskuju võtta näiteks Soomest, kus on viimase 30 aastaga hakatud 16 grammi asemel päevas tarbima kaheksa grammi soola, mis on aidanud langetada elanikkonna vererõhku rohkem kui 10 mm Hg võrra. Tema sõnul on Eesti praegu samasuguses seisus, kui olid põhjanaabrid 30 aastat tagasi.
«Just möödunud nädalal rääkisin ka ühe tuntud Suurbritannia Hüpertensiooni Ühingu ekspresidendi Mark Caulfieldiga, kelle sõnul on sealne soolatarbimine päevas vähenenud 12 grammilt kaheksale grammile. See on oluliselt parandanud Suurbritannia elanike südametervist,» rääkis Viigimaa.
Soolatarbimise vähenemine oli tootjatele mõeldud riikliku regulatsiooni ja tarbijatele suunatud terviseedenduse ühine tulemus.
Enamik soola poetoidust
Eestis pole soolatarbimise kohta täpseid epidemioloogilisi uuringuid tehtud. «Selleks on vaja määrata ööpäevane naatriumi eritumine uriinis, kuid seda on meil tehtud vaid üksikutes väiksemates teadusuuringutes,» tõdes Viigimaa.
Pitsi sõnul saab toitumisuuringutega välja selgitada, kui paljud inimesed saavad naatriumi nn naturaalsetest ja töödeldud toitudest. Seda, kui palju saadakse soola toiduvalmistamise käigus või lisatakse söögilauas, ei ole aga võimalik välja selgitada, kuna ükski inimene ei oska täpselt öelda, mitu grammi soola ta näiteks supile lisas.
«Küll on aga teada, et umbes 80 protsenti soolast saadakse töödeldud toidust, ning selle põhjal on võimalik leida ligikaudu kogu soolatarbimist,» rääkis ekspert.
Sügisel alustatakse Eestis suurt toitumisuuringut, mille andmete põhjal peaks selguma, kui palju eestlased ainuüksi toiduainetest soola saavad.