Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Idavirumaalased tarvitavad kõige vähem alkoholi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Venemaal valmistatud vodka Beluga. | FOTO: Toomas Huik / Postimees

Tervise Arengu Instituudi (TAI) paikkonna tervisemõjurite uuringust selgub, et idavirumaalased tarvitasid 2011. aastal teiste maakondade elanikega võrreldes kõige vähem regulaarselt alkoholi.

Vähemalt üks kord nädalas alkoholi tarvitavate osakaal oli kõige suurem Pärnu maakonnas – 39 protsenti. Pärnule järgnesid Harju maakond 38 protsendiga ja Saare maakond 37 protsendiga.

Mõnevõrra üllatuslikuna tuli uurijate jaoks asjaolu, et kõige väiksem regulaarsete alkoholi tarvitajate osakaal oli tulemuste järgi Ida-Virumaal – 23 protsenti. Üldiselt jaotusid tulemused maakonniti üsna ühtlaselt ning Eesti keskmine näitaja oli 34.

Ka nende hulgas, kes end regulaarselt purju joovad (vähemalt üks kord nädalas korraga vähemalt kuue alkoholiannuse tarvitamine), oli kõige väiksem osakaal Ida-Virumaal – 11 protsenti. Kõige rohkem joovad purju end Valgamaa inimesed (22 protsenti).

«Ma võin öelda, et selle tulemuse põhjust me ei tea. Samas on alkoholi tarvitamisega seotud probleemid seal (Ida-Virumaal – toim) väga kõrged,» viitas TAI projektijuht Maali Käbin Ida-Virumaa andmetele.

Ent samas juhtis Ida-Virumaa jällegi ülekaalukalt tabelit, mis näitas 2008. aasta seisuga haigestumust maovähki 100 000 elaniku kohta. Kui idavirumaalaste hulgas oli see näitaja 49, siis Valga maakonnas 29. Eesti keskmine oli 30. Kõige vähem oli maovähki haigestunuid Võru maakonnas.

Suurim suhteline vaesus oli 2011. aastal samuti Ida-Virumaa maakonnas (30 protsenti). Väikseim jällegi Harjumaal (11). Eesti keskmine näitaja oli 18.

2006. aastal tehtud uuring, mis kajastas alkoholi tarvitamist sissetuleku järgi, oli selgelt näha, et üle suhtelise vaesuse piiri elavate inimeste hulgas oli alkoholi tarvitamine tagasihoidlikum. Allpool vaesuspiiri elavatest inimestes tarvitasid 57 protsenti alkoholi kuni kaks korda nädalas.

Tagasi üles