Eesti Uroloogide Seltsi teatel sureb võrreldes teiste riikidega Eestis mehi eesnäärmevähki tunduvalt rohkem, kuna Eesti mees jõuab arsti juurde liiga hilja.
Eestis sureb liiga palju mehi eesnäärmevähki
12. aprill 2013, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis diagnoositakse aastas ligi 1000 uut eesnäärmevähi juhtu ja see arv kasvab vähehaaval iga aastaga,» selgitas Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm.
«Enamasti on eesnäärmevähi näol tegemist aeglaselt progresseeruva vähiliigiga, mida õigeaegsel avastamisel on võimalik edukalt ravida, kuid Eestis teeb muret ebatavaliselt suur suremus sellesse haigusesse,» lausus Tamm ning lisas: «Kui Euroopa Liidu riikides sureb keskmiselt eesnäärmevähi tagajärjel 23 meest, siis Eestis lõpeb haigus surmaga 37 juhul 100 000 mehe kohta ja seda hoolimata järjest parematest ravivõimalusest. Seda on kindlasti liiga palju.»
Arsti sõnul muudab eesnäärmevähi varajase avastamise keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb sageli ilma sümptomiteta või meest oluliselt häirivate ilminguteta.
«Võib esineda sage urineerimine, uriini väljavoolu mõningane takistus, kuid sellistele sümptomitele ei osata tähelepanu pöörata,» märkis Tamm. «Seetõttu on väga tähtis tõsta meeste ja nende lähedaste teadlikkust haiguse olemusest ning motiveerida mehi arstiga varakult konsulteerima,» lisas ta.
Vanemad mehed
Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarsti dr Martin Kivi sõnul kuuluvad eesnäärmevähi riskigruppi eelkõige 50nda eluaasta ületanud mehed, kuna vanemas eas risk eesnäärmevähki haigestuda mitmekordistub.
Samuti on riskifaktoriks geneetiline eelsoodumus ja tervisele tasuks erilist tähelepanu pöörata neil meestel, kelle esimese astme sugulasel – isal, pojal või vennal on diagnoositud eesnäärmevähk.
«Kaebuste või riskifaktorite olemasolul tehakse mehele vereanalüüsi näol PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni test. Juhul kui test ületab normi, on tegemist suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks,» märkis Kivi.
Kui haigus ikkagi diagnoositakse ja tegemist on varajase staadiumiga, see tähendab, et kasvaja pole levinud eesnäärmest väljapoole, on võimalik tervendav ravi ja nende haigete viie aasta elulemus on üle 95 protsenti.
Mitmetes Euroopa riikides sh Eestis on viidud läbi ka eesnäärmevähi sõeluuringud, kuid on jõutud järeldusele, et sellega kaasneb liiga sageli haiguse ülediagnoosimise ja üleravimise oht.
«Sugugi kõik diagnoosi saanud patsiendid ei vaja radikaalset ravi, et nende elu päästa. Eesti andmed näitavad olukorda, kus algselt madala riskiga patsientidel leitakse peale radikaalset ravi keskmise või kõrge riskiga haigus,» selgitas dr Toomas Tamm.
«Patsientide suurem informeeritus haiguse sümptomitest, ravivõimalustest ja tulemustest on oluline osa selle haiguse parima diagnostika ja ravitulemuste saavutamiseks,» leidis arst.
Eesnäärmevähk on Euroopas enim diagnoositud kasvaja meestel.
Infopäev
Eesti Uroloogide Selts korraldab 20. aprillil kell 12-15 rahvusraamatukogus infopäeva «Mida peab teadma eesnäärmevähist», kuhu on oodatud kõik mehed, patsiendid ja nende lähedased. Infopäeval räägitakse pikemalt eesnäärmevähi sümptomitest, olemusest ja uutest ravivõimalustest.